11. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestis on tarkvarapiraatluse taset jälgitud juba aastaid, olles tunnistajaks aeglaselt langevale ca 50% jaotusele ausa ja ebaausa tarkvarakasutuse vahel. Piraatlust on siiani seostatud enamasti Microsofti toodete väärkasutamisega, vähem on pööratud tähelepanu erinevate valdkondade uurimisele. Eelmisel aastal viidi Eestis esmakordselt läbi uuring, mille eesmärk oli saada ettekujutus projekteerimistarkvara kasutamisest. Ehkki tulemused olid mõneti aimatavad, andis uuring ka tulemusi, mis uusi küsimusi õhku viskasid.

Tervelt 67% Eestis projekteerimisel kasutatavatest lahendustest on maailma juhtiva projekteerimistarkvaratootja Autodeski toodang. Enamik projekteerib 2Ds, kasutades selleks Autodeski standardplatvormi AutoCAD LT. Kasutusel on ka erinevad 3D projekteerimist võimaldavad lahendused ja uusima võimalusena ka BIM-mudeli kasutamine.

Piraattarkvara kasutamist jälgitakse pidevalt. Piraadid taipavad seda aga alles siis, kui tähelepanu langeb konkreetsele isikule. Ka kõnealuse uuringu käivitamine tekitas Eestis legaliseerimislaine. Kasutatavat tarkvara legaliseeriti vaatamata sellele, et lõviosa uuringus osalenutest hindas oma tarkvarakasutust seaduspäraseks. Millest siis selline sagin?

Kuigi tarkvarakasutus hinnati legaalseks, tunnistati samal ajal, et tarkvarahaldust sisuliselt ei toimu. Kui juhid tarkvarakasutust ei jälgi, kuidas saavad nad kindlad olla, et kõik korras on? Tarkvarahaldusele tuleks senisest oluliselt rohkem tähelepanu pöörata ning delegeerida ülesandeid ja vastutust võimaluse piires ka töötajatele, kes tarkvara kasutavad.

Enamasti ei julge ettevõtted piraattarkvara kasutamist tunnistada, sest kardetakse trahve ja karistusi. Tasub meeles pidada, et Eesti Äritarkvara Liit ei ole karistav institutsioon, vaid annab alati tasuta head nõu legaliseerimise ja korrektse tarkvarakasutuse osas ning pakub võimalusi soodsaks legaliseerimiseks. Ka uuringu raames julgustasime ettevõtteid probleemide korral meiega ühendust võtma, et võimaliku karistuse asemel kokkulepeteni jõuda. Süsteem toimis - ettevõtted legaliseerisid end ilma tõsisemate tagajärgedeta.

Praegu valmistatakse ette kordusuuringut. Järjepidev kontroll võimaldab progressi vaadelda ning loodetavasti võime juba lähiaastatel olukorra paranemist näha. Mis puutub neisse, kes uuringust kõrvale hoiavad, lootes soovimatust tähelepanust pääseda, siis tasub ikkagi arvestada, et ära ei unustata kedagi.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb