2. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äripäeva hinnangul maitseb Nokia 2007-2009 toimunud paigalseisu vilju, mis kiiresti arenevas sektoris on tähendanud hoogsat tagasiminekut. Just toona, ettevõtte parimatel aastatel, tehti rida valesid otsuseid. Kuigi täna võidakse olla jälle õigel teel, tuleb vahepeal lõivu maksta.

Nokia on jätkuvalt maailma telefonituru liidreid, mis teenib korralikku kasumit ja maksab aktsionäridele dividende. Ta omab väga tugevat positsiooni nö tavaliste mobiilide turul ning kuhugi ei ole kadunud Nokia kaubamärgi tuntus ja löögijõud. Kolme aastaga kuus korda kukkunud aktsiahind sunnib pigem küsima, kas just täna ei ole õige aeg investeerida põhjanaabrite giganti, mis on asunud omad endist hiilgust taastama?

Kuid Nokia tugevused, on ka tema võimalikud nõrkused. Liidri positsioonilt on viimastel aastatel langenud nii tema turuosa kui ka väärtus ja seda kiiremini, kui keegi oleks osanud oodata. Saamatus nutitelefonide vallas ning süvenev tavatelefonide tootja maine kahandavad ka brändi väärtust ja kuvandit. Tuleb tunnistada, et tänaseks on isegi kõige uuem Nokia mudel ühe või isegi mitme sammu võrra teistest maas. Nokia brändi tugevusest ja tuntusest ei pruugi piisata, et august välja tulla ja kasvavate konkurentidega sammu pidada.

Telekommunikatsiooniäri on raskesti etteaimatav sektor, kus muutused toimuvad väga kiiresti. Selles valguses teeb murelikuks Nokia teade, et nii 2011 kui ka 2012 on üleminekuaastad. Pikk aeg soosib, et üha rohkem Nokia kliente läheb üle konkurentide mudelitele ning nende usalduse ja poolehoiu tagasivõitmine saab olema kordades raskem kui oleks olnud nende hoidmisele panustamine algusest peale.

Tõsi, Nokia on talveunest ärganud ning teatas oma Symbiani operatsioonisüsteemist loobumisest ning partnerlusest Microsoftiga. Tegu võib olla tuhast tõusmisega, kuid praegu on tulevik endiselt ebakindel, mis investorite silmis võimendub tekkinud usaldamatusega.

Juhtide põhivaenlaseks mitte keskkond, vaid nemad ise. Juhtide otsuseid varjutavad alati aja, info ning teadmiste ja oskuste piiratus. Tänases Äripäev kolumnis kirjutab Tartu Ülikooli ettevõttemajanduse instituudi juhtimise professor Maaja Vadi, toetudes vastavale uuringule, et Eesti ettevõtte juhid hindavad oma organisatsiooni paremaks kui uuringu tulemused lubavad järeldada.

Sama uuringu esimese vajakajäämisena tuuakse välja, et juhid teevad valdavalt lühiajalisi plaane, need on seotud vaid finantsteguritega ning puudu jääb tulevikuperspektiivist. Näib, et ka Nokia juhtkond hindas edukatel aastatel oma organisatsiooni üle ning turu võimalikke trende ja arenguid alla. Samas just visioon on Steve Jobsi juhitava Apple edu taga. Teisisõnu, tulevikku ei näe vaadates vaid tahavaatepeeglisse.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb