8. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nii Eestis kui kogu maailmas on firmade suund põhjalikuma ärianalüüsi ja suurema efektiivsuse poole, mida aitavad rakendada tehnoloogilised läbimurded in-memory computing ja pilvetehnoloogia.

2011. aasta tuleb Eestis nii tarkvaraarendajatele kui -juurutajatele väga töine. Kui 2010. aastal tegeles Eesti IT-sektor peamiselt eurole ülemineku ettevalmistamisega, siis tänavu on suund innovatsioonil ning uue tehnoloogia juurutamisel.

Tänavu ja ka järgmistel aastatel on korporatiivse IT-sektori peamine abinõu ettevõtte konkurentsivõime tõstmisel senisest märksa põhjalikuma ärianalüüsi kasutamine. Suurettevõtted on aastakümneid loonud infosüsteeme ja kogunud statistikat, kuid jätnud selle arvutusvõimsuse ja analüüsivahendite puudumisel suuresti kasutamata. Finants- või muude tegevusnäitajate kogumine on tihtipeale sama mõtestatud nagu sügisel keldrisse õunte korjamine, et need siis kevadel puutumatult välja visata.

Kogutavat infot tuleb järjest enam peale ja kuigi Moore’i seaduse järgi arvutite võimsus kahekordistub vähem kui kahe aastaga, siis sööb kasvav andmete hulk ressursi lihtsalt ära. Kahekümne iseseisvusaastaga on näiteks Eesti riigisektori tarvis erinevaid andmebaase ja statistikat kogunenud nii palju, et arvutusjõudlust piisab ainult piiratud arvu mudelite arvutamiseks ja prognoosimiseks.

Kuid olukord on muutumas – andmetöötluse kõige kuumem sõna, in-memory tehnoloogia suurendab analüüsijõudlust kümneid tuhandeid kordi ja jõuab järk-järgult Eesti firmade ning organisatsioonideni.

Kiiresti arenev in-memory tehnoloogia võimaldab näiteks SIM-kaardi suurusele infokandjale salvestada kuus terabaiti andmeid, mis on rohkem kui kogu meie riigisektori dokumentide maht kokku. Lahendus võimaldab kiiremat ja põhjalikumat andmete analüüsi ning annab meile nii hetkeolukorrast kui tulevikuprognoosidest palju parema ülevaate. Kui praegu toodetakse aastast aastasse samu aruandeid, siis edaspidi, arvutusvõimsuse suurenedes, saame luua ja katsetada palju rohkem ja enamate muutujatega prognoosimudeleid. Tulemusena tõuseb analüütikute poolt esitatavate andmete tõesus, mis võimaldab ettevõtetel ja ka riigil langetada efektiivsemaid ja teaduslikult põhjendatumaid otsuseid.

Koos salvestatavate andmete mahu kasvu, nutitelefonide ja muude mobiilsete seadmete plahvatusliku levikuga, kasutakse järjest enam erinevaid pilvetehnoloogia rakendusi. Ulmelise nime taga on serveripargid, mis pakuvad läbi interneti eraisikutele ja ettevõtetele nii tark- kui ka riistvara lahendusi. Pilvetehnoloogia alla kuuluvad näiteks gmail või google docs. Aga ka kõik ettevõtte toimimiseks vajalikud virtuaalsed andmebaasid.

Organisatsioonile kuuluvad füüsilised serverid pole enam vajalikud, kõik juhtimiseks vajalikud vahendid ja informatsioon on igal hetkel kõikjal soodsalt kasutatav. Mobiilne tehnoloogia reformib äri kiirust ning toimimispõhimõtteid nagu internet ajakirjandust.

Eesti avaliku- ja erasektori lähtepositsioon on uuendusteks hea, sest noore riigina alustas ka IT-valdkond puhtalt lehelt. Ka hiljutine euro kasutuselevõtt sundis olemasolevate IT-süsteemide kaasajastamisele mõtlema. Tänapäevaseid organisatsioone ei juhita enam kõhutunde järgi – efektiivse toimimise alus on teaduslik ärianalüüs ning -prognoos. Ja mobiilsus.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb