13. veebruar 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Konkurentsiamet: hindamismetoodika tagab seatud eesmärgid

Veesektori regulatsiooni muudatused olid tingitud vajadusest tagada kulupõhised ja jätkusuutlikud hinnad, kirjutab vastulauses Eesti Vee-ettevõtete Liidule Konkurentsiameti energeetika- ja veeteenistuse juhataja Külli Haab.

Vee-ettevõtlus on seni olnud vaid kohalike omavalitsuste kontrolli all. Kohalikud omavalitused on kahtlemata kõige pädevamad otsustama, kuhu veevärki rajada. Samas on Konkurentsiamet pädevam hindade analüüsimisel. Hinnaregulatsiooni koondamine Konkurentsiametisse suurendab efektiivsust, kuna omavalitsustes puuduvad kogemused ja võrdlusvõimalused teiste ettevõtjatega. Samamoodi ei sooviks ilmselt keegi, et tema pimesoolt opereeriks kirurg, kes teeb sellist operatsiooni  korra kolme aasta jooksul.

Konkurentsiamet hindab põhjalikult ettevõtja jätkusuulikkust, investeerimis- ning laenumaksete tasumise võimekust. Veeteenuse hinda, mis ei kata kõiki ettevõtja kulusid, amet kindlasti peale ei sunni. Esmajoones hinnatakse investeeringuid ning nendega seoses saavutatud efektiivsust. Näiteks, pärast suurte investeeringute tegemist reoveepuhastisse peavad loodusesse juhitud heitvee reostusnäitajad langema. Samuti pööratakse tähelepanu geograafilistele jm iseärasustele. Vee-ettevõte, mis asub piirkonnas, kus on halb põhjavee kvaliteet, võib ja peabki vee puhastamiseks kulutama rohkem kui ettevõtja, kelle vesi erilist puhastamist ei vaja. Samuti on kuludega elektrile ja kemikaalidele. Samas on aga riikliku regulaatori ülesanne kontrollida ettevõtja kulusid ning vajadusel süveneda ka alusdokumentidesse. Ei saa unustada, et monopoolsel ettevõtjal puuduvad konkurendid, kes suunaksid teda kuluefektiivsusele ning seega peab seda tegema regulaator.

Tarbijad ei pea kinni maksma kulusid, mida vee-ettevõtjad reaalselt teinud ei ole (st Euroopa Liidu abirahadega teostatud investeeringuid). Analoogne näide on Eesti-Soome merekaabel Estlink 2. Kuna 100 milj. € maksab kinni Euroopa Liit, siis seda tarbija taskust ei nõuta. Alles siis, kui ettevõte asendab Euroopast saadud toetusega finantseeritud seadmed ja kannab need kulud ise, lülitatakse nimetatud investeeringud hinda. See toimub aga 20-30 aasta pärast, kui täna soetatud seadmed on amortiseerunud. 

Seaduse kohaselt peab Konkurentsiamet kontrollima, et kooskõlastatud hinnad võimaldaksid ettevõtjale piisava kassavoo, mis tagab välisabi projektide realiseerimiseks vajalike laenukulude katmise ning selle kaudu ka ettevõtjate jätkusuutlikkuse.

Täna on vee-ettevõtjad kiirelt arenevas majanduskeskkonnas. Ühelt poolt on kohustus kasutada ainulaadset võimalust ning renoveerida vee-süsteemid laiaulatusliku EL abiprogrammi raames, teiselt poolt tuleb harjuda uue regulaatori – Konkurentsiametiga. Tänased erimeelsused tuleb kahtlemata lahendada, sest ametit ja ettevõtjaid  ühendab üks eesmärk -  tagada parima hinnaga kvaliteetne teenus.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755