5. detsember 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Areng arvutusvõimsuses jätkub

Aastal 2007 kui Apple tuli välja iPhone telefoniga, olid peamised telefoni ärirakendused e-post, kalender ja aadressiraamat. Need on väga spetsialiseeritud rakendused, mis saavad hakkama vähese arvutusressursiga, aeglase internetiga ja väikese ekraaniga. Sellest ajast peale on ekraanide suurus kasvanud ja arvutusjõudlus mitmekordistunud. Uued mobiiltelefonide protsessorid on 64-bitised ja kuni kaheksatuumased ning uue nutitelefoni standardseks RAMi suuruseks on kujunenud 3GB.

Töötajad ei taha IT osakonna lahendusi

Varem oli IT osakond see, kes tõi uue rakenduse või teenuse ettevõttesse. Nüüd on uue rakenduse või teenuse kasutusele võtmiseks vaja vaid siseneda nutiseadme rakenduste poodi, valida rakendus, see paigaldada ja avada. Kohe on võimalik hinnata, kas rakendus sobib tööülesande täitmiseks või mitte. Kui inimene ei ole rakendusega rahul, on järgmine rakendus jällegi vaid 3-4 sammu kaugusel. Traditsiooniline uute rakenduste töösse võtmise mudel eeldab ärivajaduse analüüsi, protsesside kaardistamist, ülesande püstitamist, võimalike lahenduste võrdlemist ja tasuvuse analüüsi, tarnijate hindamist, arendamist/kohandamist, juurutamist, kasutajate koolitamist ja paljusid teisi alamprotsess. Ajaline võit uue mudeli puhul ideest võimaliku lahenduse nägemiseni on vähemalt pool aastat.

IT osakond tõi uut tehnoloogiat sisse siis kui tehnoloogia oli kallis ja selle juurutamine nõudis ettevõtte suuremaid ressursse. Tehnoloogia on oluliselt odavamaks läinud. Ettevõtte siseprotsesside juhtimiseks vajalik infotehnoloogia (eriti kasutaja poole suunatud tehnoloogia) on nüüdseks lihtsam, sageli odavama ja väiksema jõudlusega kui lõbu jaoks, piltide tegemiseks, multimeedia tarbimiseks mõeldud seadmed. On vaid loomulik, et töötajad eelistavad ka tööülesannete täitmiseks kasutada oma isiklikke seadmeid.

Traditsioonilised ettevõtete poolt pakutavad IT lahendused nagu kodukataloog ja ERP tarkvara kättesaadavad vaid kontorist ning arvutist. Nutiseadmete kasutamine viib aga üha enam töötajaid kontorist välja ning ligipääs vanadele ja kohmakatele lahendustele on ühe keerulisem.

Töövoog ja keskseadme areng

Eelistuste muutumise esimene etapp oli läbiva töövoo tekkimine. Näiteks võib e-posti käsitlemist alustada nutiseadmest ja juba seal ebaolulised kirjad kustutada, olulistele märkida juurde lipukesed ja teiste tagasisidet nõudvad kirjad edastada. Kontorisse jõudes on niimoodi võimalik keskenduda vaid olulistele kirjadele ning laua taga teha tulemuslikumat tööd. Kui varem räägiti arvuti kasutamisest, siis tasapisi nihkub kesksele kohale teenus. Teenust kasutatakse just selle seadmega, millega antud hetkel on seda teenust kõige mugav kasutada. Näiteks saab YouTube’i videot vaadata nutiseadmes ja koju jõudes jätkata vaatamist teleris. Või alustada Skype‘i kõnet telefonis ja kodus jätkata seda üle Xboxi. Kõiki neid stsenaariume ühendab nutitelefon, mis on tasapisi muutumas keskseks seadmeks.

2001. aastal tuli Steve Jobs välja keskseadme (Digital Hub) ideega, milleks tema hinnangul oli personaalarvuti, mille kaudu sai hallata muusikakogusid, meediaseadmeid jne. Tänapäeva nutitelefoni võimekus on suurem kui tolleaegsel arvutil ja lisaks on telefon meiega kogu aega kaasas. Telefon on kõigi teenuste kasutamise komponent – teenus, mis ei ole telefonis kasutatav, hääbub.

Ekraani suurus ei ole telefonidel kasvanud mitte selle pärast, et suure latakaga on parem rääkida või et suure tahvliga on vähem totakas rääkida, vaid selle pärast, et telefoniga on võimalik nüüd teha pea-aegu kõik ülesanded, mille jaoks varem oli arvutit vaja. Enamiku nende ülesannete täitmiseks on lihtsalt suur ekraan palju mugavam kasutada. Telefon on muutunud keskseadmeks-juhtseadmeks.

Arvutid jaksavad, kuid andmeid pole

Wikipedia andmetel on inimesel keskmiselt 86 miljardit sünapsit, millest ajus asub umbes 20 miljardit. Uues Inteli 15-tuumalises serveriprotsessoris on 4,3 miljardit transistorit / mikrolülitust. Seda on neli korda rohkem kui on sünapseid prussakal või mesilasel. Samas täpselt 20 korda vähem kui inimesel. Kui senine protsessoris olevate transistorite arvu kahekordistumine jätkub senises tempos, kulub inimese ajuga võrdväärse arvutusvõimsuseni (keerukuseni) jõudmiseks umbes kuus ja pool aastat.

Inimese aju ja arvuti protsessori võrdlused on tavalised ja sageli keskendutakse vaid aju osale. Tegelikult moodustab suure osa närvisüsteemist sisendid ja väljundid; närviimpulsside vastuvõtmine ning võime sisendi alusel tegutseda ning saada omakorda tagasisidet. Arvutil on algusest peale olnud sisendiks vaid klahvid ja enamik sisendist-väljundist toimub inimese poolt otsustamise korras.

Asjade internetiga samaaegselt areneb suurte andmete trend – automaatselt kogutud andmed ja automaatselt juhitud seadmed hakkavad üha rohkem sarnanema närvivõrgustikuga. Eelprogrammeeritud protseduurid sarnanevad aga üha enam instinktide tasemega. Paratamatult tekib küsimus, kas aastaks 2020 on oodata tehisintellekti teadvuse teket.

Milline tehnoloogiainvesteering on jätkusuutlik?

Mobiilsete seadmete ja pilveteenuste plahvatuslik areng on indikaator sellest, et ise ehitatud lahendusega pilvedes väga kaugele ei lenda, sest pilved arenevad üha kiirenevas tempos. Nagu ei ole ühte telefoni, mis kõigile sobib, ei ole ka ühte pilveteenust, mis inimeste kõikidele vajadustele vastab. Seepärast kasutavad inimesed paralleelseid mitmeid erinevaid pilveteenuseid arvutist ja telefonist ning tulevad jätkuvalt neid teenuseid kasutama kontorisse, kus saavad kolleegidega asju arutada.

Sissekande tervikteksti saab lugeda Primendi blogist.

Autor: Toomas Mõttus