Mida toob aasta 2015?

Aasta on alanud ning sobiv aeg mõelda, mida tulevik toob. Enda ennustustest ning 2015. aastal ettevõtete infotehnoloogia arengut mõjutavatest tehnoloogiatest kirjutab Primendi blogis Toomas Mõttus.

Hübriid- ja puhtad pilved

Ettevõtted viivad oma IT teenuseid pilvelahendustele üle üha kiirenevas tempos ja seepärast põrkume üha tihemini selliste süsteemide otsa, mida ei ole lihtne kaasaegsesse pilvelahendusse üle viia. Pilvelahenduste kasutusele võtmise juures võib välja tuua selge põhimõtte – mida standardiseeritum ja tavalisem süsteem on, seda lihtsam on seda pilve viia (näit. e-mail, dokumendihaldus, veebiserver), ja vastupidiselt – mida enam on süsteem konkreetse ettevõtte jaoks kohandatud, seda vaevalisem on pilve üleminek. Sama paralleel kehtib ka lahenduse hinnale – mida standardiseeritum on teenus, seda tasuvam on selle pilve viimine ja mida enam kohandatud, seda madalam on pilvemigratsiooni tasuvus (vähemalt lühiajaliselt).

Tavaliselt on selliseks tugevalt kohandatud süsteemiks mõni tootmise, raamatupidamise ja/või müügitarkvara, mis töötab kümme või enam aastat vanal serveril ja mida funktsionaalsuse mõttes ei ole olnud aastaid vaja uuendada. Tavaliselt elab vanale tehnoloogiale ehitatud süsteem virtualiseerimise ilma probleemideta üle, sest vajab sajandiku kaasaegse serveri ressursist. Küll ei pruugi vanal tehnoloogial põhinev süsteem hästi töötada üle interneti ja vajab näiteks terminaliserverit (näit. RemoteApp) toeks – teenus on võimalik pilve üle viia, kuid lahendus ei tule senisest odavam. Tõenäoliselt ei uuendata seda süsteemi ega viida pilve kunagi ning see jääb ootama vaikset hääbumist ja uue põlvkonna süsteemiga asendamist.

2015. aastal jätkub ettevõtete IT infrastruktuuri kolimine pilve. Suuna muudab vältimatuks inimeste soov kasutada üha enam nutiseadmed ning soov andmetele ja teenuste ligi saada igal hetkel. Mõlemad nõuded eeldavad veebitehnoloogiate ja veebiteenuste kasutamist ning selliseid süsteeme ei ole mõtet üles ehitada lokaalsetena. Ees lähevad väikesed ja keskmised ettevõtted, kes ei ole loonud keerukaid tootmise või raamatupidamise erirakendusi ja saavad suhteliselt lihtsate võtetega pilvelahendused juurutada. Mõned aastad näeme veel hübriidlahendusi kuni vanad lokaalsed süsteemid toe puuduse ja kasutamise ebamugavuse tagajärjel hääbuvad.

Intelligentne (ja turvaline) andmete haldamine

Mobiilsete seadmete pealetung on muutnud nõudeid andmete turvalisusele. Kui kümme aastat tagasi oli rusikareegel, et kodukataloogid ja üldised kataloogid on kõik serveris, siis nüüd on kõik need kataloogid pigem pilves ja erinevatesse seadmetesse sünkroniseeritud. Teenuseid, mis võimaldavad andmeid seadme ja pilve vahel sünkroniseerida ilmub nagu seeni pärast vihma. Populaarsemad ja olulisemad on hetkel Dropbox, Microsoft OneDrive, Google Drive ja Box.

Kõik kodukataloogi-teenuse omadused ei ole samal kujul pilve viidavad ja päris kõiki andmeid ei ole mõistlik kõikidesse seadmetesse sünkroniseerida. Siiski, kasutusmugavus, mobiilne ligipääs ning kasvav hulk rakendusi, mis neid sünkroniseeritud andmeid kasutavad, on loonud eelised, mille vastu on traditsioonilisel kodukataloogi-teenusel raske saada. Lisaks sai 2014. aastal kõikides uutes nutiseadmeteks standardiks andmete krüpteerimine, mis omakorda vähendab barjääri kõigi andmete sünkroniseerimise ees.

Kuna sünkroniseeritavate andmete hulk kasvab plahvatuslikukult, siis hakkab 2015. aastal tõenäoliselt üha enam ettevõtteid sätestama andmete sünkroniseerimise poliitikaid ning seab üles süsteeme, mis paindlikult määratlevad andmetele pilves kasutamise tingimusi, ajalisi piiranguid ning lubatud seadmete tüüpide piiranguid. Mitme-faktoriline autentimine saab tavaliseks tundlikele andmetele ligipääsu andmisel.

Mobiilse ettevõtte sünd

Kui 10 aastat tagasi visati mobiilse ettevõtte kohta nalja, et tegu peab olema riiulifirmaga, mida ongi lihtne ühe riiuli pealt teisele tõsta, siis praeguseks oleme jõudnud ajajärku, mil ettevõte kui selline ongi üha enam virtuaalne kooslus. Eestlased on aktiivsed start-upide loojad ja paljud alustavad ettevõtted ongi tihti mobiilsed – omanikud juhivad ettevõtte infovoogusid nutitelefonide, veebilahenduste ja sülearvutite vahendusel. Kuna ettevõtte juhtimiseks vajalikud andmed on pilves, võib ettevõte toimetada täiesti ilma kontorita. Kontori peamine ülesanne on sotsialiseerumise vajaduse rahuldamine

Software Defined

Andmekeskuste inimesed on puutuvad kokku terminitega SDN, SDS ja SDDC ehk siis vastavalt tarkvara juhitud võrk, salvestus ja andmekeskus. Arvutusjõudluse kasvuga koos kasvab ka nende riistvarakomponentide hulk, mis ei ühendu otse süsteemi vaid läbi tarkvara kihi, mis protseduure juhib, optimeerib, lubab ja keelab. Kui mõned aastad tagasi kajastati tarkvaralist juhtimist kui suurt revolutsiooni andmekeskuste ja üldse IT süsteemide arhitektuuris, siis praegu tundub, et tarkvaraline juhtimine on vaikselt ja ilma nähtava revolutsioonita pugemas igasse seadmesse. Ja seda teadvustatakse vaid kui võimaluste meeldiva laienemisena.

Pea iga kettakast teeb tänapäeval enam kui lihtsalt kettasüsteemi agregeerimist – deduplitseerimine, pakkimine, õhuke provisjoneerimine, taustal varundamine ja andmete seisu ajahetkes fikseerimine (Snap) ei üllata enam kedagi. Lahendusi, kus serveriteenused ei jookse virtuaalkeskkondades, ei kujuta enam keegi ette ning täiesti loogiliselt liigub kogu võrgu seadistus koos teenusega ühelt riistvaralt teisele kaasa. Järgmine samm on erinevate teenuste konsolideerumine selliselt, et spetsiaalse riistvara asemel on tavasüsteemide jõudlus piisav, et kõiki neid tähtsaid teenuseid jooksutada standardriistvaral tarkvaralises keskkonnas (näit. SimpliVity, Nutanix)

Ennustus on niisiis see, et tarkvaraliselt juhitud süsteemidele üleminek toimub 2015-2017 aastatel järk järgult ilma suurema kisa ja kärata täiesti iseenesest mõistetava protsessina.

(Nuti)Asjade botnet

Mõni aeg tagasi avaldas üks Eesti mobiilioperaator statistika, et üle 70% 2014. aastal müüdud telefonidest olid nutitelefonid. Nutitelefonide osakaal kasvab järgmisel aastal kindlasti jälle ja kaugel pole ajad, mil vanaaegse nägemisega telefonid on ka tegelikult sisu poolest nuti. Seejuures poeb “nuti” üha väiksematesse seadmetesse. Nutiseadmed koguvad andmeid, teevad järeldusi ning otsustavad seadme kasutaja eest üha enam ise. Gartner on ennustanud, et aastaks 2020 on maailmas enam kui 30 miljardit internetti ühendatud autonoomset seadet.

2015. aasta kohta ennustaks, et sel aastal tekib esimene nutiseadmetel põhinev botnet ehk kurikaelade kontrolli all olevate telefonide võrgustik. Siiani on mobiilioperaatorid kontrollinud võrguühendusi ning seadmete tootjad rakenduste poodide kaudu tarkvara kvaliteeti. Seadmete arvu kasv ja üha odavamate seadmete müük viib nutiseadmed üha enam nende inimeste taskusse, kes ei ole ohtudest teadlikud ning lihtsameelsust ära kasutavad kurikaelad rakendavad nende telefonid oma kasuks tööle.

Uudiskünnise ületavad turvaintsidendid Eestis

Aastatuhande alguses oli pidevalt Microsoft löögi all Windowsiga seotud turvaintsidentide tõttu. Nüüdseks on Microsoft muutunud “igavaks ettevõtteks”, kes turvavead parandab kiiresti ja enamik kõlapinda leidvaid vigu on teistes süsteemides; meenutame näiteks Heartbleedi või Shellshocki. Muutumas on ka avalik arvamus.

Et süsteemides leidub turvavigu, on paratamatu, ja nüüd on halvad pigem need, kes vigu kiiresti ja kohusetundlikult ei paranda. Avaliku arvamuse muutusele on aidanud kaasa ründevektori muutus – sagedased rünnakud kõigi arvutikasutajate vastu on asendunud suunatud rünnakutega üksikute ettevõtete ja organisatsioonide vastu. Nii on ka lihtsam avalikkusel mõelda, et küllap need üksikud ettevõtted on olnud ise lohakad ja rünnakutes süüdi. Nii langesidki järjest rünnakute alla erinevad Sony meelelahutusäri üksused, finantsgigant JPMorgan, NATO ja Euroopa Liit.

Üsna tõenäoliselt saab 2015. aasta jooksul teoks turvarike mõnes Eesti suuremas ettevõttes või riigiametis, mis pälvib avaliku tähelepanu. Turvaintsidente toimub praegugi igapäevaselt, kuid arusaam nende intsidentide mõjust on piiratud suuresti IT kogukonnaga. Suurettevõtete infoturbeintsidentide käsitlemine toob arusaama intsidentide mõjust (näit. The Interview filmi ümber toimuv) tavakodanikuni ja nii leiab peagi mõni Eestis toimuv intsident laiemat kajastust.

Mida ei juhtu 2015. aastal

Sama põnev kui see, mis juhtub, on alati ka see mida lubatakse, aga ei juhtu. Asjad, mis tõenäoliselt ei juhtu või veel ei juhtu 2015. aastal:

  • 3D printimine on tehnoloogia, millest tehnoloogiamaailmas räägitakse söögi alla ja söögi peale. Võimalused on tohutud ja tõenäoliselt kümne aasta pärast imestame, et kuidas me varem elatud saime, kuid praegu tunduvad 3D printerid kallid, kohmakad kasutada, puuduvad selged standardid ja laiatarbematerjalid tunduvad kehvakesed.
  • Nutikellade tulevik on jätkuvalt segane. Apple’i kell ei ole veel jõudnud tarbijateni, kuid kasutusmudel, kus pead mitut kantavat seadet iga päev laadima, ei tundu elujõuline. Arvuti + telefon mudel on tavaline, arvuti + telefon + tahvel mudel on igapäevases kasutuses haruldane. Kui mudelisse lisada veel kell või muu vidin, siis peab õhtul koju jõudes tekitama toanurka laadimisjaama. Sellega viitsitakse jahmerdada vaid nii kaua kuni seade on uus.
  • Virtuaalne reaalsus on kohe-kohe laiatarbekaup juba paarkümmend aastat ja ei ole tõelisuseks saanud. Seadmed on läinud kogu aeg paremaks, kuid eelised ühe paremaks muutuvate monitoride ees, mida ei pea enda külge riputama on tühised. Ühtegi killer appi virtuaalsele reaalsusele ei ole silmapiiril näha.
  • Kvantarvuti on jätkuvalt kümne eest kaugusel. Meeletult suuremat arvutusjõudlust tõotavast kvantarvutist räägitakse aastaid (aastakümneid). Siiski ei ole suudetud toota ühtegi tavatingimustes töötavat kvantarvutit ja isegi eksperimentaalsüsteemid ei ole saavutanud ligilähedaseltki oodatud jõudlust. Nii on see püsinud aastaid ja paistab, et jääb ka järgmiseks kümneks aastaks nii.

Osale arutelus

  • Toomas Mõttus

Toetajad

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Derivco is looking for a SENIOR JAVASCRIPT DEVELOPER

Derivco Estonia OÜ

22. oktoober 2017

ERPLY otsib SÜSTEEMIADMINISTRAATORIT

Majandustarkvara OÜ

01. november 2017

Tallink is looking for a SENIOR DEVELOPER

Tallink Grupp AS

31. oktoober 2017

Arvamused

Teabevara