8. september 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Õhuke kommunikatsioon aitab vabaneda rööprähklemisest

Kõik me soovime töötada ja harrastada hobisid nende inimestega, kes meile kõige paremini sobivad. Kuidas vabaneda rööprähklemisest ja leida üles endale kõige vajalikumad inimesed, kasutades Big Datat ja õhukest kommunikatsiooni, sellest kirjutab Eesti Telekomi IT-teenuste juht Endo Viires.

Suurandmed ehk Big Data

Tehnoloogia areng on kõige muu hulgas hõlbustanud ülisuurte andmemahtude kogumist ja hoiustamist. Kogutud andmemahud on nii suured ja keerulised, et sellele nähtusele on antud oma nimi: suurandmed ehk Big Data.Suurandmed  pärinevad peamiselt kolmest allikast: internet, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning sensorid. Aina suuremat andmevoogu tekitab  asjade internet (Internet of Things

Iga indiviidi kohta on olemas suur hulk andmeid, mis kirjeldavad tarbimisharjumusi, tööelu, liikumisi, terviseseisundit, suhtlusringkonda, hobisid. Seda infot saab koguda, talletada, analüüsida ja uues vormis taasesitada. Kui lubame kasutada oma andmeid ristpäringutes, on võimalik luua uusi võimalusi oma elu ja äri paremaks planeerimiseks ning juhtimiseks. Vaadeldes näiteks mobiilide liikumist eri paigus, saab kaardistada suurima liiklusega teid ning teedeehitusel seda infot arvesse võtta. Eestis on seda ka tehtud. Samuti saab suurandmeid kasutada linnaruumi planeerimisel. Näiteks, jälgides mobiiltelefonide kontsentratsiooni linna eripaigus, saab seda infot arvesse võtta lasteaedade, koolide ja muude asutuste ehitamisel. Need on head näited valdkondade vahelisest koostööst suurandmete kasutamisel.Enamik suurandmeid on aga erinevate ettevõtete ja organisatsioonide valduses ning andmete tekitaja ei pruugi omada nendest ülevaadet. Iga andmevaldaja - riik, telekom, energiafirma, terviseasutus, meelelahutusportaal, meedia - haldab oma tükki suurandmetest ja proovib selle varal leida üldist või isiklikku kasu. Kuidas aga panna suurandmed teenima iga indiviidi enese huve, et need aitaksid tema elu ja tööd paremini kavandada?Õhuke kommunikatsioon

Nüüd tulebki mängu õhuke kommunikatsioon: teooria sellest, kuidas suhelda üksteisega võimalikult väheste vahendajatega. Kõigile on tuttav olukord, kus eesmägi elluviimiseks peame tohutult panustama: selgitama, tegema kooskõlastusi, käima koosolekutel, koostama strateegiaid, põhjendama ja veenma. Palju tööd, palju infovahendajaid, tulemus tuleb keerukalt ja hinge laastab pettumus.Samuti on enamikule ilmselt tuttav mõte, et kui vaid saaks korraldada oma elu ja ajada äri just nende inimestega, kellel on sarnased vaated ja väärtused, küll siis oleks suurem eeldus õnnestuda.Õhukese kommunikatsiooniga saabki vabaneda rööprähklemisest ja leida üles need kõige vajalikumad inimesed.Kuidas? Õhukese kommunikatsiooni eelduseks on igaühe tegutsemissoov või selle puudumine. Mõlemal puhul on olemas siht või sihitus, mis defineerib meie tegevused või tegevusetuse. Kui see info avalikustada ja lisada ligipääs suurandmetele, aitab see paremini mõista, miks ja mida teha, kuhu oma energiat panustada ja kellega koos seda teha. Eelduseks on, et kõik suurandmete hoidjad annavad andmed inimeste kasutusse ning lubavad neil endil otsustada, milliseid andmeid ja kellega nad jagavad. Nii on võimalik üksteisele sobilikud inimesed kiiresti kokku tuua. Õhuke kommunikatsioon käsitleb iga lahenduskäiku kui start-up’i, kus tegutsemissoov ja idee toovad kokku sellega harmoneeruvad inimesed.Tehnoloogiliselt võiks sellist andmekasutust võrrelda Eestis tuntud X-teega. X-teega on praegu liitunud palju riigiasutusi ning iga inimene näeb infot, mis on tema kohta erinevate asutuste andmebaasides. Suurandmete kasutuseks võiks teha midagi analoogset. Eeldusel, et suurandmete omanik on inimene ise, peaks ta saama teha päringuid oma suurandmete osas erinevatele suurandmete kogujatele.Kui suurandmetele lisada andmed iga inimese isiklike vaadete ja soovide kohta, saaks kokku panna tervikliku pildi, mille järgi oma elu ja äri planeerida. Soovi korral saab igaüks ka oma andmeid teistega jagada, täpselt sellises mahus nagu ise soovib ja luua huvitavaid ja teemaga seonduvaid vaateid erinevatest võimalustest. Näiteks sidudes kokku oma sotsiaalmeedia, tarbimisharjumused ja mobiilse info ning lisades sinna usaldusringis olevate inimeste avalikustatud andmed on võimalik luua koostöövõimalusi ja/või alginformatsiooni kasvõi start-up idee käivitamiseks.  Julge hundi rind on rasvane

Selle idee elluviimiseks poleks vaja luua ühtegi eraldi andmebaasi, vaid võib kasutada suurandmete päringumootoreid usaldusväärsete teenusepakkujate juures. Teine võimalus on luua X--teega sarnane keskkond, millega kõik suurandmete valdajad liituvad. Seal saaks ID-kaardi või Mobiil-ID abil iga inimene mugavalt enda ja teiste kohta päringuid teha ning luua omale töölaua, mis hoiaks teda aktuaalse ja asjakohase tegevuse juures. Mida rohkem julgeb inimene suurandmete osas endast avalikustada, seda selgema pildi saavad teised, ka ärid, temast kui indiviidist. Ja seda lihtsam on leida eluks ja tööks vajalikke partnereid, endale sobilikku tööd ja palju muud. Õnnestumiseks vajalikud partnerid ja info on vaid paari arvutikliki kaugusel.Teades iga inimese kohta rohkem, on ettevõtetel võimalik pakkuda talle täpsemaid ja konkreetsemaid lahendusi. Saab arvestada iga inimese personaalsust ja vältida tema koormamist ebavajaliku infoga. Ühendatud suurandmeid oleks aga omakorda võimalik kasutada igas eluvaldkonnas – äris, poliitikas, linnaplaneerimises, transpordis, tervishoiuasutustes, meelelahutuses.Mõtteid õhemast kommunikatsioonist liiguvad maailmas nii mõnelgi pool. Siin nähakse tohutut võimalust minna andmekasutuses järgmisele tasemele ning vähendada mõttetut rabelemist, ületootmist ja eelarvamusi, mida kaasaegses ühiskonnas nii palju on. Internetist leiab märksõnaga „Lean communication“ rohkelt informatsiooni. Kutsun siinkohal ka soovijaid kaasa mõtlema ja ehk õnnestub meil siin väikeses Eestis ellu äratada õhuke teema, mis kogu maailma suhtluskeerukust lihtsustab. 

Autor: Endo Viires

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755