Autor: Urmas Arumäe • 17. november 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rahandusministeeriumi asekantsleri Agris Peedu manitses Äripäevas, et hankija tegevus tuleb vaidlustada sõltumatus vaidlustuskomisjonis, mitte arutleda selle üle leheveergudel. Riik ei ole püha lehm ja ükski riigiametnik ei tohiks ütelda, mida võib vaba riigi vabas meedias arutada ja mida mitte.

Jutt on teadagi töötukassa poolt pikaajalisele lepingupartnerile Nortalile sel suvel väidetavalt kätte mängitud 5,5 miljoni eurosest IT-hankest. Lõpliku otsustuse vaidlustusasjades teeb riigihangete vaidlustuskomisjon või kohus.

Riigis on käimas töövõimereform ja selle mahukaim osa pidi rakenduma 2016. aasta alguses. Muu hulgas seda tingimust silmas pidades kuulutas töötukassa välja IT-hanke ja tunnistas edukaks Nortali pakkumuse. Nüüd on riik nimetatud tähtaega poole aasta võrra edasi lükanud. Õiguslik küsimus on, kas IT-hanke võitja, kes ei ole veel siiski lõplikult selgunud hanke tulemuste vaidlustamise tõttu, peab oma kohustused täitma 2015. aasta lõpuks või on alust hankelepingut muuta. Hankelepingu muutmine võib seada nimetatud hanke võitja võrreldes teiste hankel osalenutega eelistatud olukorda.

Lepingu muutmine pole lubatud

Reeglina ei ole Eesti riigihankeõiguses hankelepingu muutmine lubatud, v.a erandjuhul, kui on täidetud riigihangete seaduses sätestatud n-ö kumulatiivsed kriteeriumid. Kehtib arusaam, et ka hankelepingu täitmise käigus tuleb lähtuda riigihangete põhimõtetest – eelkõige menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise printsiibist. Euroopa Komisjon kavandab siin uut regulatsiooni – muu hulgas ei lubata hankelepingu muutmist ja hankijal tuleb läbi viia uus riigihange ning sõlmida uus hankeleping, kui muudatusega tuuakse lepingusse tingimusi, mis oleksid juhul, kui nad oleksid olnud seatud esialgses hankemenetluses, võimaldanud osaleda hankemenetluses ka teistel pakkujatel või kui muudatusega kallutatakse hankelepingu tasakaalu pakkuja kasuks viisil, mida ei olnud esialgses hankemenetluses sätestatud.

Hankelepingu tähtaja muudatuse lubatavus on ka seotud sellega, kas muudatus pärsib või ei pärsi teiste võimalike pakkujate osalemist hankemenetluses, kui tähtaeg oleks selline olnud juba hanke väljakuulutamise ajal. Kui nüüd võimaldataks käsitletava IT-hanke võitjal nautida uut tähtaega, mis on pool aastat pikem esialgsest, oleks see teiste hankel osalenute ja lühikese tähtaja tõttu hankel osalemisest loobunud isikute ebavõrdselt halvemasse olukorda seadmine ja see tekitab vastuolu konkurentsi efektiivse ärakasutamise üldpõhimõttega. Uue riigihanke korraldamisel saaksid võrdsetel tingimustel konkurentsivõimaluse ka teised pakkujad. Tähtaja edasilükkamist riigi poolt (nagu käesoleval juhul tehti) ei saa pidada hankelepingu tähtaja muutmise objektiivseks asjaoluks.

Oluline või ebaoluline muudatus

Euroopa Kohus on seisukohal, et menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb hinnata, kas tegemist on olulise või mitteolulise hankelepingu muudatusega. Oluliseks võib pidada muudatust juhul, kui muudatusega tuuakse lepingusse tingimusi, mida ei olnud seatud algse hankemenetluse ajal ja mis oleks juhul, kui nad oleksid olnud seatud esialgses hankemenetluses, võimaldanud osaleda hankemenetluses ka teistel kui esialgu vastuvõetavaks tunnistatud pakkujatel. Hankelepingu muutmist saab aktsepteerida vaid siis, kui hankelepingu muutmine ja vastavad detailsed reeglid on hankedokumentides määratletud ning seega kõikidele huvitatud isikutele hankemenetluse algusest teada.

Kui hankelepingu muutmine on oluline – ja kõnealuse riigihanke puhul see kindlasti nii on –, tuleb riigihanke läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimiseks korraldada uus hankemenetlus.