Kas sinu ettevõtte IT on inimlik?

it-teenused
Eesti Telekomi IT-teenuste juht Endo Viires.

Tehnoloogia roll on aina suurem meie töös ja paraku ka isiklikus elus. Aina enam veedame aega ekraanide taga. Aga kas sina tead, kui suur on sinu ekraaniaja tasuvus? Aga kui palju toob sisse suhtlus kliendiga? Inimliku tehnoloogia põhimõtted keskenduvad ekraaniaja vähendamisele, et ettevõtte töötajad saaksid keskenduda müügile ja teenindusele, kommunikatsioonile ja omavahelisele suhtlemisele, kirjutab Eesti Telekomi IT-teenuste juht Endo viires.

Et kõik ausalt ära rääkida, peaksin alustama algusest ja selgitama esmalt tehnoloogia mõistet. Tehnoloogia aitab luua eeldused selleks, et viia ellu füüsilistest ja vaimsetest võimetest enamaid asju. Sellisel eesmärgil loodud tehnoloogia alged ulatuvad tuhandete aastate tagusesse aega. Selleks võib olla vajadus kiiremini liikuda (ratta leiutamise esimesed tõendid 6500–4500 e.m.a.) või siis teha midagi sellist, mida pelgalt küünte ja hammastega ei tee (näiteks puude saagimine, esimesed tõendid 3,100 – 2,686 e.m.a).  Üks murrangulisemaid nendest on tehnoloogia rakendamine suhtluse kiirendamiseks. Näiteks üks iidse aja suhtlus- ja kommunikatsiooniviis, naaberküla lõkkesuitsu signaal, on tänaseks  asendunud videovestlusega nutitelefonis. Tehnoloogiana saab vaadelda ka raha, keelt ja religiooni. Kokkuvõtvalt võib tehnoloogiaks nimetada kõiki vaimseid või füüsilisi vahendeid, mis on teadlikult valitud seisundi muutumiseks, hoidmiseks, edasiandmiseks või vastuvõtmiseks.

Mõtiskleme korra tehnoloogia inimlikul küljel, sest pole vähemtähtis, et tehnoloogia lihtsustab ja muudab tegevusi mugavamaks. Inimlik tehnoloogia aitab eesmärke kiiremini ellu viia, säilitada inimväärsust, tervist või elatustaset, turvalisust ja julgeolekut.

Mõni tehnoloogia võib olla väga koormav, näiteks amortisatsiooniaja ületanud auto või valesti valitud jalanõu. Või hoopis ühiskonnakord. Seega on koormusvabadus ja energiaefektiivsus olulisel kohal, kui hindame tehnoloogia inimlikkust.

Inimliku tehnoloogia puhul on oluline vaadelda ka sõltuvustunnet. Kas olen võimeline tegutsema ka ilma tehnoloogiata? Mis juhtub, kui tehnoloogia alt veab?

Need on vaid mõned mõtted ja küsimused, kuidas hinnata tehnoloogia ja täpsemalt infotehnoloogia (IT) inimlikkust nii ettevõttes kui ka isiklikus elus.
Olen enda jaoks jaganud tänapäevase suhtlemise kolmeks: inimestevaheline suhtlus, inimese suhtlus masinaga ja  masinatevaheline suhtlus. Ei ole mingi saladus, et inimene-masin suhtluses veedetav aeg on ühiskonnas ja ettevõtetes tõusujoones. Paraku on sel ka oma kõrvalmõjud, sest vähem otsesuhtlust töötajate ja klientidega võib tekitada ülejuhtimist, protsesside keerulisemaks muutumist jne.

Kui asun hindama oma suhtlusviise, pean tõdema, et suur osa minu ajast kulub masinaga suhtlemisele. Minu kolmes IT-seadmes (nutitelefonis, tahvlis ja sülearvutis) on kümneid keskkondi ning rakendusi, millest paljud nõuavad spetsiifilisi teadmisi, infosisestust ja jälgimist. Kas minu IT siis on inimlik? Pigem mitte. Ideaalmaailmas sooviksin vähem  ekraaniaega ja seadmeid. Ühtlasi piisaks, kui  kasutajaliidesed oleksid intuitiivsemad, asjakohasemad ja tänapäevasemad. Ideaalis sooviksin ma enamuse asjaajamisest teha ühe nutiseadmega. Samuti sooviksin loobuda keerukatest tabelarvutuse lehtedest või dokumentidest, kirjadest ja kokkulepetest, mis tihti seosetult ettevõttes oma elu elavad ning tervikvaadet hägustavad.
Ka suhtluskanalid võiksid olla omavahel rohkem seotud ning võimaldada automaatselt välja võtta visualiseeritud, seoses olevaid ja korrastatud andmeid, mis lihtsustaksid kõikide asjaosaliste koostööd ja õigete inimeste või tegevussuundade leidmist.  

Seega on inimliku IT üheks peamiseks mõõdupuuks just inimene-masin suhtlusaeg ja selle lühenev kestvus, millest vabaneva aja saaksin kasutada otsesuhtluseks.  

Üks esimesi samme selleks, et tehnoloogia oleks inimlikum ja ettevõtte töötajad leiaksid rohkem aega ekraanide tagant välja tulemiseks ning omavahel suhtlemiseks, peaks IT suutma iseseisvalt teostada kõiki standardseid toiminguid. Kui midagi on juba vaja teha kaks korda, on mõistlik see standardiseerida.

Kui struktuurseosed ning pistikprogrammid on äri ja tehnoloogiaga tihedalt liidetud, võimaldab see muutuva turuga kohanduda. IT sisse ostetud teenusena, inglise keeles IT as a Service ehk  ITaaS, on maailmas jõudu kogumas. Sisuliselt on see ärile sobiv ja kvaliteetne IT pistiklahendus, millel on liidestus igaühe personaalsete keskkondade või seadmetega.  Heaks näiteks on 9spokes, mis kombineerib omavahel erinevate äriprotsesside rakendused ja informatsiooni ning loob igale kasutajale asjakohase vaate. Lisaks kvaliteetsele infovahetusele annab selline lahendus kliendile võimaluse olla vaba põhivarast ja sellega kaasnevatest kuludest, võimaldades vabad vahendid investeerida hoopis tootearendusse ja kliendisuhtlusesse, töö- ja elukeskkonna parandamisse ning töötajatesse. 

Kui siia lisada veel üha populaarsemaks muutuv isiklike seadmete kasutamine ettevõtluses (BYOD – Bring Your Own Device) ja teenusepakkuja poolt pakutavad kõne- ja kontaktikeskused ning iseteenindusega Help Desk, siis tekib küsimus, kas tänapäevastel ettevõttel on üldse vaja IT osakonda? Enamikel juhtudel võib eitavalt vastata. Parimal juhul on mõistlik jätta ettevõttesse IT-juht, kes koordineerib IT- ja äriprotsesside sidusust ning  vastutab ettevõtte ja teenusepakkuja vaheliste suhete eest. Samas, IT-juhi saab täna teenusena ka sisse osta. Inimliku tehnoloogia vaates võiks uus IT-koordineerija olla hoopis personalijuht, kes vastutab töötajate kogemuse eest või näiteks kliendikogemuse eest vastutav turunduse ja müügi osakond. Ja igaüks juhiks oma IT-d ise, luues väärtust nii endale kui ühiskonnale.

Arvamuslugu ilmus Eesti Telekomi ärikliendi ajakirjas Lahendus.

Osale arutelus

  • Endo Viires

Toetajad

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Käsi­raamatud