Autor: Anti Kuiv • 7. jaanuar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestis pakub IT haridust umbes 30 õppeasutust, nende hulgas on nii kutseõppeasutusi, rakenduskõrgkoole kui ka akadeemilisi ülikoole. Õppekavasid sirvides ja peavoolumeediat lugedes võib noortele jääda mulje, et IT valdkonna peamine tegevus on programmeerimine ja suur puudus on justnimelt programmeerijatest ja inseneridest. Kindlasti ongi puudu headest programmeerijatest, kuid IT sektoris ei tegeleta kaugelti ainult programmeerimisega.

Üks väga suur valdkond on informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) toodete turule toomise väärtusahel – pean siin silmas eelkõige tegevusi arvutikaupade, digiseadmete kui ka tarkvaratoodete loomisel, arendamisel ja turustamisel. Tuntumate koolide õppekavadest ei leia kuskilt IKT väärtusahela temaatikat – õpetust sellest, kuidas jõuavad kõik need suurepärased tehnoloogiatooted turule lõpptarbija kätte. See ei ole lihtsalt logistika, vaid terviklik globaalne lisaväärtuse ahel, mille moodustavad komponentide tootjad, valmistoodete tootjad ja arendajad, hulgimüüjad, edasimüüjad ja lõpptarbijad. Selles ahelas töötavad inimesed kes on spetsialistid nii  müügi ja marketingi kui ka IT alal.

Kus saab Eestis omandada IKT toote, lahenduse või teenuse müügioskusi? Koolis võiks ju näiteks õpetada, kuidas jõuab server, arvuti või nutiseade tehasest lõpptarbijani, kes millist tööd selleks peab tegema ja kuidas üldse tuuakse turule erinevaid uusi IKT teenuseid ja tooteid. Kõigel sellel on oma spetsiifika ja selles ahelas on väga suur hulk erinevaid töökohti.

Mulluse aasta lõpus toimus Tallinna Reaalkoolis IKT-hariduse teemaline konverents õpetajatele ja koolijuhtidele. Mul paluti seal pidada loeng IKT õpetajatele, keda oli kohal erinevatest koolidest üle kogu Eesti. Nii oligi mul võimalus küsida praktikutelt, kas täna õpetatakse koolides IT toodete ja lahenduste müümist. Tõepoolest selgus, et seda keegi otseselt ei õpeta. Üldlevinud arusaam koolides on, et müügioskus on teine teema, eraldi lisaaine, mida õpitakse eraldi kuskil mujal. Gümnaasiumides on levinud arusaam, et arvutiõpet tuleb anda peamiselt nn reaalkallaku raames.

Interneti ajastul on kõike, mida koolis õpetatakse, võimalik omandada ka ise. Karjääri jooksul tuleb niikuinii täiesti uusi asju juurde õppida. Väga väärtuslikke teadmisi on raske saada ja nad on kallid. Seega on inimestel kõige olulisem arendada õppimisvõimet, sest mis ei paindu see murdub. Olen veendunud, et inimeste arengupotentsiaali avastamisega on meil lood kehvad. Vaadates tänast koolisüsteemi tuleb mulle meelde Kalevipojas toodud manitsus: hukkuvad nii need, kes lähevad ees ja ka need, kes jäävad sappa. Koju tulevad vaid keskmised…

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ja peamised IT hariduse andjad on kahe aasta vältel uurinud, mis mõjutab Eestis huvi tekkimist IT valdkonna ja hariduse vastu.  Uuringu "Mis saab Eesti IT haridusest?" järgi jääb juba esimesel õppeaastal ülikoolist kõrvale 32% IT-üliõpilastest ja muu hulgas on suur puudus IKT rakendusoskustest teiste erialade spetsialistidel nagu arstidel, õpetajatel jt. Lisaks leiti, et jätkuvalt on puudulikud meie gümnasistide arvutikasutuse baasoskused.

IKT tehnoloogiad läbivad täna kõiki valdkondi horisontaalselt – isegi juuksuritöökoda ei saa täna ilma selleta hakkama, rääkimata kaasaegsest tootmisettevõttest. Seega ei ole IT-maailmas vaja ainult insenere ja programmeerijaid. Tegelikult on IKT alases ettevõtluses tehnoloogiateadmistega sotsiaalteaduste ja humanitaarteaduste spetsialistidest suur puudus. Ja fakt on see, et uusi ärimudeleid ja nutikaid tooteid loovadki just need firmad, kus töötab selliseid inimesi.

Juba praegu näeme, et traditsiooniliste tegevusalade toimimise mudel muutub tänu tehnoloogia arengule kardinaalselt.

Kas Amazon.com on kaubandus- või tarkvaraettevõte? Kas Transferwise on finantsettevõte või lihtsalt üks veebipõhine teenus? Kõigis neis firmades IKT rakendus määrava tähtsusega firma väärtuse loomisel, kuid turundus ja uue mõtteviisi müümine on ilmselt vähemalt sama tähtsal kohal.

Mullu novembris toimus Saksamaal Münhenis iga-aastane Fujitsu Forum, kus osales ligi kolmteist tuhat inimest. Seal esinenud Inteli esindaja Genevieve Bell, kes ise on hariduselt antropoloog, rääkis, kuidas käib täna juhita auto arendustöö ja kui palju selle juures töötab humanitaar- ja sotsiaalteaduste esindajaid. Selle projekti juures on lisaks insenertehnilistele küsimustele vastuseta hoopis suuremad küsimused, mis seonduvad tehisintellekti eetika, moraali, kultuuri ja käitumisega. Autonoomne sõiduk on ju kõigest nelja rattaga algoritm. Meie peame talle selgeks tegema, et teele veerenud lumepalliga kokkupõrke vältimiseks ei tohi ta otsa sõita jalakäijale.  Üsna varsti on need autod tänavatel ja me peame hakkama muutma inimeste harjumusi. Selliseid küsimusi ei lahenda ükski programmeerija ega insener.

Eesti IKT müügisektori olukord

Niisiis tasub tehnoloogiat tunda ka müügist ja turundusest huvituvatel inimestel, sest tasuvaid töökohti jagub IKT edasimüügi turul ja väärtusahelas kõigile. Eestis on ligi paar tuhat firmat, mis tegelevad IT teenuste, toodete või lahenduste loomise, hankimise, müümise ja turundamisega. Kõikides nendes firmades vajatakse IT teadmistega spetsialiste.

Eestis täna IT müügiga tegelevad inimesed teavad, kui raske on leida turult tarkvara või riistvara müügi spetsialiste. Uusi talente ei lisandu piisavalt. Tavaliselt on sellistes firmades saadaval ametikohad nagu kliendihaldur, tootejuht, müügijuht, tehniline konsultant – nad kõik tegelevad otseselt või kaudselt IKT seadmete müügi ja turundusega. Eelpool mainitud väärtusahel toimib lühidalt järgnevalt: tootja toodab valmisseadme (enamasti kuskil Aasias), hulgimüüja toob toote Euroopa või Baltikumi lattu ja Eestis tegutsevad edasimüüjad müüvad toote lõpptarbijale, kelleks võib olla riigiasutus, erafirma või eraisik. Väljakutse seisneb tavaliselt selles, et alati kui mõni Eestis paiknev ettevõte või organisatsioon soovib oma tegevust efektiivsemaks muuta siis peab ta analüüsima erinevate IT lahenduste omadusi ja võimalusi. Valik on lai ja pakkujaid palju. Edasimüüjad peavad koos kliendiga välja selgitama kliendi vajadused ja siis pakkuma õige lahenduse – siin ei piisa lihtsalt "toote müümisest", on vaja aru saada kliendi probleemist või vajadusest ja alles siis pakkuda tehnoloogilist lahendust, kujundada hind (investeeringu vajadus) jne. Selleks ongi vaja edasimüüjale hea IT teadmisega töötajaid.

Kindel on see, et üldjuhul on IT sektori firmades töötamine fun, sest tegeletakse reeglina progressiivsete teemadega, pidevalt tulevad peale uued tooted ja lahendused, mida on lõbus ise testida ja klientidele tutvustada. IT toodete müügis ja marketingis saab kindlasti rakendada erinevaid kompetentse ja isikuomadusi, näiteks eneseväljendusoskust, esinemisoskust, suhtlemisoskust, koostööoskust, arusaamisoskust ja õppimisvõimet.

Kokkuvõtteks võib öelda, et IKT temaatika on seotud elukestva õppega olenemata valdkonnast - igale inimesele leidub midagi, mis seondub juba olemasoleva hariduse ja oskustega.