Autor: Sander Aasna • 25. aprill 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti paistab Euroopas positiivselt silma sellega, et meil liigub väga vähe paberarveid: ettevõtjad on omal algatusel koolitanud kliente ja koostööpartnereid paberarvest loobuma. Võit ajas, rahas ja keskkonnasäästus on olnud hiiglaslik.

Kuna alustasime selle tegevusega juba enam kui kümmekond aastat tagasi, on Eesti e-arvete maailmas paradoksaalsel kombel nüüd Euroopast teises aspektis hoopis maha jäänud. Oleme takerdunud kümme-viisteist aastat tagasi kasutusele võetud PDF-arvete lõksu, samas kui Euroopa ja eriti meie lähiriigid kasutavad juba masinloetavaid e-arveid.

PDF-arvete käsitlemise suur miinus on ajamahukus. Ühe PDF-arve käsitlemine alates selle meiliga saabumisest kuni arhiveerimise ja vigade parandamiseni võtab keskmiselt 39 minutit, e-arve puhul vaid 9 minutit ning suure hulga arvete korral ulatub ajaline võit kümnetesse ja sadadesse töötundidesse.

Loe piikemalt Äripäevast.