24. september 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Millenniumipõlvkonna jaoks on nutitelefon tuleviku kujundamise tööriist

Millenniumipõlvkonna noori iseloomustab tipptasemel tehnoloogia põhjalik tundmine ja ka aktiivne kasutamine, mistõttu investeerivad nutitelefonide tootjad praegu palju sellesse, et muuta igava välimusega nutitelefonid põnevamaks just noorte jaoks, kelle jaoks pole elu ilma nutitelefonita enam mõeldav. Nutitelefonidel on noorte elus tähtis koht ning nende omamisest on saanud teismeliste jaoks lausa eksistentsiaalne vajadus, tõdeb psühholoog Marianne Saard.

„Nutitelefon on tänapäeva noore jaoks väga tähtis ning see tähtsus kasvab justkui vastastikuses sõltuvuses eaga – mida noorem inimene, seda rohkem on tema tähelepanu pidevalt telefonist hõivatud. Isegi alla ühe aasta vanused lapsed libistavad telefoni kätte saades sõrmedega ekraanil, mis tähendab, et nende reaktsioon telefoniga seoses on libistamine, mitte nuppudele vajutamine. Teadlased on täheldanud, et millenniumipõlvkonnal mõjutab aju neuronitevaheliste ühenduste kujunemist ühe faktorina ka suurenenud tehnoloogia kasutamine,“ märgib psühholoog Marianne Saard.

Saardi sõnul on täiesti loomulik, et nutitelefon mängib noorte elus suuremat rolli kui vanemate inimeste puhul. Inimesed, kes kasvasid üles tavalist telefoni või esialgset mobiiltelefoni kasutades, mäletavad seda ja suhtuvad nutitelefoni kui uue kuju võtnud vanasse tehnoloogiasse. Samas teismelised kasvavad üles koos nutitelefonidega ning nende arusaam telefonist põhineb nutika tehnoloogia pakutavate võimaluste laiemal spektril.

„Nutitelefoni kaasamine moodustab tänapäeval suure osa noorte sotsiaalsest suhtlusest ja eneseväljendusest, mistõttu on sellest saanud teismeliste jaoks justkui üks eksistentsiaalne vajadus. Nende jaoks on elu ilma nutitelefonita raske ette kujutada. Algselt oli telefon vaid kõige lihtsamat suhtlust võimaldav seade, kuid nüüd on sellest saanud vanadest ulmeraamatutest tuttav pihuarvuti ning noorem põlvkond on selle mitmekülgsete võimaluste kasutamises nii vilunud, et ei soovi mingil juhul enam ajas tagasi minna või kõige uuemaid võimalusi kasutamata jätta,“ selgitas psühholoog.

Eneseteostus läbi tehnoloogia

„Inimese eneseteostusega seotud püüdlused põhinevad osalt kolmel järgmisel küsimusel: „Mida ma tunnen?”, „Mida ma tahan teha?”, „Mida ma saan teha?”. Nende küsimuste filtreerimine läbi ühiskondlike normide on pidev sisemine mõtteprotsess, mis algab juba lapseeas. „Kes ma olen?“ on  filosoofiline küsimus, millega tegeleme suure osa oma elust, kuid eriti väljendunuks muutub see täiskasvanuea alguses. Näiteks tegelemine spordi, kunsti ja vabatahtliku tegevusega – need on ühed võimalused enda väljendusvõimalusi otsivatele noortele ning see, kuidas ennast kõige paremini teostada, sõltub igast inimesest erinevalt,“ märkis Saard.

Kuigi nutitelefon on Saardi sõnul siiani eelkõige suhtlusvahend, ulatuvad kasutajate käsutuses olevad võimalused sellisest üldisest määratlusest palju kaugemale. “Piletite ostmine, toidu tellimine, muusika kuulamine, parkimise eest tasumine – kõik, mida noored vajavad, on neil nutitelefoni omades näpuliigutuse kaugusel. Lisaks sotsiaalsele suhtlusele on telefonist saanud eneseteostuse, loomise ja oma loomingu jagamise vahend,” tõi Saard näidetena välja. „Lisaks, muusikat mitte lihtsalt ei kuulata, vaid seda ka luuakse, fotosid mitte lihtsalt ei vaadata, vaid inimestest saavad fotograafid. Kasutajatel on võimalus proovida kätt väga paljude asjadega ja  selle mõjutust ei saa alahinnata.

Tarbeeseme disain peab sobituma kasutajaga

Kuna nutitelefonide kuvand on kasutajate jaoks tähtis, siis innustab see ka tootjaid uusi stiile ja lahendusi välja töötama ja täiustama. Konkurents sellel turul toimub nii tehnoloogiliste võimaluste kui ka atraktiivsuse ja välimuse osas.

Maailma üks suuremaid nutitelefonide tootjaid Huawei pöörab erilist tähelepanu disainile, mis on noorte kasutajate jaoks oluline. Huawei disainistuudiod Londonis, San Diegos, Tokyos, Stockholmis ja mujal on mitu kuud teinud koostööd tuntud Ameerika disainiettevõttega Pantone Colour Institute, mis tegeleb värvide sobitamise ja suundumuste analüüsiga, et luua uusi ja trendikaid värvilahendusi, mis kõnetaks tarbijaid.

„Tarbijad soovivad telefoni kasutades uusimat tehnoloogiat ja parimaid kaameraid, kuid samas ka seda, et nende nutitelefon oleks üks ilus vidin, mis sobiks nende isikliku stiiliga. Must ja valge on jätkuvalt hea valik traditsioone armastavatele inimestele. Julgemad ja moelembelisemad vaimustuvad kindlasti plaatinakuldsest telefonist. Kõige originaalsem ja silmapaistvam värv on safiirsinine,“ ütleb Huawei tarbijatoodete äri Baltimaade juht Mr. Yanfei.

Yanfei sõnul muutub disain mobiiltelefonide turul järjest tähtsamaks. 

Põlvkondadevaheline konflikt

Psühholoog Marianne Saard tunnistab, et mõnikord on vanema põlvkonna suhtumine nutitelefonidesse tõrjuv ning skeptiliselt suhtutakse ka sellesse, kui palju aega veedavad lapsed ja noored telefoniga tegeldes. Samas rõhutab psühholoog, et ei peaks looma määratlust, kas uus põlvkond on parem või halvem. „Põlvkondadevaheline konflikt” on igavene ja vältimatu. Inimpsüühika püüab säilitada terviklikkust ja tuttavlikkust. Vanemad inimesed põhinevad oma isikliku elu kogemusele ja tihti leiavad, et suured muutused võivad olla kahjulikud. Siiski peab arvestama, et inimkond on alati olnud pidevas progressioonis ning seda pidurdada ei ole tulemuslik ega ka võimalik.

„Minevikus väärtustati tulenevalt vajadustest teistsuguseid asju kui tänapäeval. Praegusel ajal on oluliselt kasvanud eneseteostusvajadus ning noored otsivad alati „oma teed” ja otsingud toovad kaasa uuendusi, mis kohati vanemale põlvkonnale küsitavad võivad olla. See on normaalne. Samas põhinevad kõige õnnelikumad ühiskonnad austusel – austusel vanemate inimeste elukogemuse ja kõike uuendavate ehk muutvate  noorte vastu. Ühiskond, mis ei ole pidevas muutumises, on määratud soostuma. Nii nagu eelnev põlvkond muutis elu paremaks oma ainulaadsete lahendustega, muudab ka praegune põlvkond elu tehnoloogiat arendades inimestele mugavamaks ja seega paremaks,“ lisas Saard.

Autor: Marianne Saard

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755