(Sisuturundus) CM: Eestis räägitakse liiga vähe IT-alasest kutseharidusest

ITL-i tööjõuvajaduse prognoosi kohaselt on Eesti IKT sektori tööjõuvajadus kolme aasta jooksul vähemalt 3000 uut töötajat.

„Lisaks IKT sektori tööjõuvajadusele vajab ka kogu Eesti majandus IKT ametialaste või e-äri oskustega töötajaid ning siinkohal tuleb tähelepanu pöörata ka kutseharidussüsteemi lõpetajatele.  Täna on IT-ettevõtete  tähelepanu suunatud enamasti kõrgkooli õppuritele, kuid ka kutseõppeasutuste arvutiteaduste õppekavarühmad koolitavad tublisid spetsialiste, kes vajavad praktilist kogemust,“ selgitab  IT teenuseid pakkuva rahvusvahelise ettevõtte Tieto Estonia juht Anneli Heinsoo.

„Usun, et head praktilist kogemust saanud IKT eriala lõpetajad on võrdselt konkurentsivõimelised sõltumata koolist. Praktilise kogemuse all pean aga silmas võimalust osaleda noorel õppuril reaalses arendusprotsessis või  IT-taristu teenuse projektis. IKT spetsialisti teevad veelgi väärtuslikumaks tahe õppida tundma elementaarseid äriprotsesse,  mõelda analüütiliselt ning suhelda klientidega klientide keeles,“ lisab Heinsoo.

Tema sõnul peaksid IT-firmad  olema aktiivsed toetama haridust läbi praktilise koostöö ka  kutsehariduses. Tieto Estonia viis hiljuti läbi eduka praktikaprojekti Pärnu Saksa Tehnoloogiakooliga, kus noortele anti võimalus end IT-ettevõttele tõestada läbi reaalsete projektide loomise ja arendamise. Kogemus oli väga positiivne ning innustab tegema üleskutset ka teistele IT ettevõtetele.

„Tänases kontekstis räägitakse kutseharidusest  liiga vähe,“ nendib Heinsoo. „Olen seda meelt, et IT-õppe algteadmised tuleks viia juba lasteaeda ja algkooli, et anda lastele arvutimängude mängimise  kõrval aimu, kuidas mänge tehakse, mida põnevat infotehnoloogia võimalused pakuvad.  On ka väga tublisid koole, kus juba algkoolis on võimalus põnevates tehnoloogiaringides osaleda.  Sellise metoodika laiem praktiseerimine äratab noortes huvi loodusteaduste ja reaalainete vastu ning kutse- ja kõrgkoolides õpingute jätkamine tehnoloogia erialadel on loogiline jätk.“

Kahjuks on laiaulatuslikuma IT-õppe rohujuuretasandile viimine suuresti kinni rahastamises ja ka sellest tulenevalt koolijuhtide prioriteetide seadmises.  IKT sektori visioon 2020 kohaselt mõjutab IKT kogu elukorraldust Eestis ning Eestist saab maailmas number üks  infoühiskonna teenuste kasutamisel. Selleks peab looma keskkonna, mis soodustaks kahekordistada IKT kompetentsidega spetsialistide arvu ning muudes majandusvaldkondades töötavate inimeste arvu IKT ametialaste oskuste rakendamisel. Seda ei saa teha aga sektor üksi, vaid läbi koostöö teiste osapooltega – IKT ettevõtted, riik, teised majandussektorid.

„Meie töötame selle eesmärgi nimel. Tahan julgustada oma silmaringi laiendama ka teiste erialade inimesi läbi täiendusõppe või ümberõppe osalema IT-alastel koolitustel,“ ütleb Heinsoo. „Sageli arvatakse, et IT on kauge ja võõras ala, kuid tegelikult annavad taolised koolitused erinevate majandusvaldkondade  inimestele juurde palju lisaväärtust ning ettekujutuse IKT valdkonnast ja võimalustest. Põhitõdedest arusaamine ei tähenda, et igast õppijast peab saama programmeerija või mõni muu IT-spetsialist, vaid see annab juurde oskust vedada projekte ning olla puhvriks näiteks kliendi ja tarkvaraarendaja vahel. Laieneb oskus mõelda, kuidas IT saab minu ettevõttes toimivaid äriprotsesse efektiivsemaks muuta, kuidas ja kas on võimalus olla seeläbi  edukam, konkurentsivõimelisem, saavutada lisaväärtust.“

Tieto Estonia teeb koostööd  kõrgkoolide kõrval ka kutsekoolidega viies läbi  reaalseid praktikaprojekte, samuti  pakub võimalusel noortele praktikakohti. Ettevõtte spetsialistid kaasavad praktikandid kohe esimesest päevast reaalsetesse projektidesse ning igaühele antakse töö, mille eest ta isiklikult vastutab. Heinsoo sõnul pole nende firmas praktikantide ega uute töötajate puhul olulised ainult tema teadmised ja senised kogemused, kuivõrd inimese suhtumine, maailmapilt ning valmidus meeskonnatööks.


Noorte talentide leidmiseks tuleb luua neile võimalus praktikaks

Eesti kutseharidussüsteemis õpib arvutiteaduste õppesuunal hetkel umbes 2500 õppurit. Kui lisada neile veel infotehnoloogiaga tihedalt külgnevate arvutiteeninduse ja multimeediumi õppekavade õpilased, läheneb see arv kolmele tuhandele.

„Mõistetavatel põhjustel ei jõua nad kõik erialasele tööle, kuid vähemalt kolmandikus lõpetanuist on potentsiaali leida erialast tööd IT-sektoris,“ hindab Tieto Eesti AS-i andmebaasigrupi juht, tarkvaraarhitekt ja Oracle University täiskasvanute täiendkoolituse lektor Virgo Inno.  „Probleemiks on vaid praktikakoostöö ettevõtetega ja seda eriti väljaspool Tallinnat ja Tartut jäävates õppeasutustes, kuna seal ei leidu arvestatava võimekuse ja praktikakoostöö huviga infotehnoloogia põhitegevusalaga ettevõtteid.“

Samas näitab elu, et õpilased, kellel on on avanenud võimalus saada erialast praktikat, õpivad selle käigus enamasti rohkem kui terve aasta jooksul väldanud teoreetilistes tundides. Praktika on üldjuhul õppuri jaoks esimene kokkupuude töömaailmaga, mille baasil õpib ta koolis õpetatavat töösituatsioonides vajatavaga suhtestama ja tal tekib kuvand oma võimalikust tulevikust.

Inno sõnul on Saksa kutseharidussüsteemis levinud virtuaalsete harjutusfirmade praktikamudel, kus kooli initsiatiivil loodud „ettevõttes“ mängivad praktikandid läbi reaalsuslähedasi töösituatsioone. „Sarnase mudeli on toonud maale ka Pärnu Saksa Tehnoloogiakool ning sellisesse praktikamudelisse on IT-ettevõtetel ülilihtne lülituda. Ettevõtte esindaja saab harjutusfirmas kehastuda „tellijaks“, kes määratleb loodavate lahenduste nõudeid, kontrollib lahenduste nõuetelevastavust ja osaleb tööde vastuvõtmises. Tänapäevased kommunikatsioonivahendid võimaldavad kohtustust täita füüsiliselt kohal olemata. Hinnanguliselt võiks sedalaadi praktikakoostööle kuluda ehk kolmandik ühe spetsialisti ajast ja sedagi vaid praktikaperioodidel. Pole ju teab kui kõrge hind, kui selle eest leiate oma ettevõttesse loostusandvaid noori talente?!“

www.tieto.ee

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

DERIVCO is looking for a .NET DEVELOPER

Derivco Estonia OÜ

30. september 2018

DERIVCO is looking for a UX/UI DESIGNER

Derivco Estonia OÜ

30. september 2018

Teabevara