13. november 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uus suund IT-s on teenustepõhisus

DELL | MAX 123 tehnikadirektor Andres Vallistu.
Foto: Erakogu
Juba ammu pole IT lihtsalt „arvutiasjandus“, millega teha igapäevatööd. Ajal, mil isegi lihtsad kodumasinad kasutavad internetti, oleneb IT-st nii ettevõtte igapäevane toimimine kui ka areng ja kasv. Iga optimeerimine, kiirendamine, kulude kokkuhoid ei teeni pelgalt IT huve, vaid kogu firma strateegilisi eesmärke ja võimet luua väärtusi. Iga ettevõte on muutumas IT-ettevõtteks.

Aina enam levib Eestis teenustepõhise IT mõtteviis. See tähendab, et kõike ettevõtte taristusse kuuluvat, alates riist- ja tarkvarast, arvutitest ja serveritest kuni programmide, viirusetõrje ja wifini ei pea enam omama, vaid saab kuupõhiselt rentida. Kuidas toob teenustepõhine IT ettevõttele väärtust? DELL | MAX 123 tehnikadirektor Andres Vallistu sõnul on selleks neli põhiaspekti.

1. Aja ja kulude kokkuhoid Kui ettevõte kasutab teenustepõhist IT-d, kaovad tal riistvaraga seonduvad otsesed ja kaudsed kulud nagu ostutegevused, hooldus, remont, haldus, inventari utiliseerimine ja majasiseste IT-spetsialistide omamine. Tänapäeval pole inimeste jaoks defitsiidiks raha, vaid aeg – ja see on põhjus, miks osta teenuseid sisse ning ise tegeleda väärtust loova äri arendamisega.

2. Lihtsus ja ühtsustatud standardid

Teenustepõhine IT aitab standardiseerida ja lihtsustada IT-d, toetades seeläbi paremini ettevõtte äriprotsesse. Ettevõtte enda, pahatihti põlveotsas loodud ja ebastandardsed lahendused muutuvad reeglina pikemas perspektiivis kalliteks ajaröövliteks. Neid on kulukas integreerida uute süsteemidega, neid on keeruline hallata ja alati on risk, et süsteemi looja lahkub ettevõttest ning teistel puudub võimekus seda töös hoida. Teenusena pakutavad IT lahendused kasutavad reeglina tehnoloogia viimast sõna ning on lihtsasti integreeritavad muu ärimaailma IT-ga.

3. Kontroll rahavoogude üle

Teenustepõhine IT aitab kulusid ja rahavoogusid paremini kontrollida. Teenuse rentimisel ei pea tundma muret äkkinvesteeringute pärast, sest kõik tehnika ja tarkvara riskid võtab endale teenuse pakkuja. Tänu kuutasupõhisele hinnastamisele on oluliselt lihtsam juhtida kulusid ja koostada eelarvet. Loomulikult on tasumudeleid on võimalik varieerida vastavalt vajadusele ja seda nii tunnipõhiseni välja.

4. Muuda teenust hetkega ja maksa ainult selle eest, mida hetkel reaalselt vajad

Kui ettevõttel on vaja laieneda, muretseda juurde töökohti, tõsta serverivõimsust või muuta oma IT turvataset, on see kõik tehtav hetkega. Kujutage ette, et teie ettevõtte IT taristu igal osal on küljes uhke nupp, millest saab IT taristu osa võimsust või mahtu suuremaks või väiksemaks keerata ning nuppu keerates muutuvad ka ettevõtte igakuised kulud.

Teenustepõhine IT aitab igal organisatsioonil fokusseeruda olulisemaile: äriedendamisele ning ärikulude kokkuhoiule. Rõivatootjal või kauplusteketil ei ole mõtet palgata lisaks otseselt ettevõtte tegevusega seotud töötajatele IT-osakonda, vaid lepinguline IT-partner hoiab silma peal kogu ettevõtte riist- ja tarkvaral ning võrkudel ja serveritel. Nii hoiab juhtkond kokku aega, talle on tagatud meelerahu ning kindlustunne ja lõpuks ka parem uni.

Usaldus tekib aegamööda

Alati on kliente, kes pole nõus harjumusest, usaldamatusest või kontserni nõuetest tulenevalt kõike oma partnerite kätte usaldama. See on täiesti aktsepteeritav ning neile saab pakkuda vaid osalisi IT-haldusteenused. Näiteks jätab ettevõtte enda haldusesse serverid, kuid ostab sisse töökohtade halduse ja tarkvaralahenduse.

Alguses võiks IT-partnerilt küsida lihtsalt nõu, kuidas on mõistlik oma IT-ga toimida. Seejärel mõelda läbi, milliseid osi usaldada partnerile ning millised jätta – vähemalt esialgu – endale. IT on keeruline ala ning sageli tuleb kokkuhoid juba ühe-kahe pisema lõigu usaldamisest väljapoole oma maja. Lisaks muule annab see ajalise kokkuhoiu. Ja veel – ükski leping pole kivisse raiutud ehk igal ajal võib rääkida partneriga muutunud olukorrast ning lepet muuta vastavalt uutele vajadustele ja soovidele.

IT-juhtimine on vaade tulevikku

Hea IT-juhtimine seob endas visiooni, strateegiat, arengukava, IT-eelarvet (mis on seotud üldise finantsiga) ja parendusettepanekuid. See ei ole ainult jooksvate probleemide lahendamine, vaid vaade tulevikku, et ettevõtte tugiprotsessid, mis sõltuvad IT-st, toimiks ka aasta-kahe või viie aasta pärast.

Tänapäeval on iga ettevõtte IT-ettevõte või siis selleks vähemasti kujunemas. IT tähtsus on tänapäeval fundamentaalne, selle peale toetuvad äriprotsessid, IT-teenused, rakendused, kommunikatsioon, koostöö ettevõtete ja inimeste vahel ning palju muud. Vaadake ringi! IT on igal pool meie ümber – tänapäeval oskab isegi külmkapp internetis käia ja pealtnäha tavaline käevõru magaja une kvaliteeti jälgida. Seega… IT eesmärk äriettevõttes ei ole enam tabeliarvutust kiirendada või kõvakettal andmeid arhiveerida, vastupidiselt mängib IT osatähtsus üha enam rolli ettevõtte äritulude suurenemises, eristuvuses ja innovatsioonis. Kui osata IT-d enda kasuks tööle rakendada, luua oma klientidele IT abil lisaväärtust, sellega eristuda ja olla sammas innovaatiline, siis varem või hiljem väljendub see ka ettevõtte ärituludes. Just see ongi eelpool mainitud on IT-juhtimise primaarne eesmärk.

Nö vanakooli IT-lahendused, mis on jäänud ettevõttele „pärandina kätte“ ja on sageli kaasajastamata, võivad tunduda esmapilgul soodsad. Ent kui neid võrrelda pikemas perspektiivis kaasaegsemate ja innovaatiliste IT lahendustega, on näha, et aja- ja finantskulu on üsna erinevad. Uued, eriti teenusekesksed, lahendused võivad tunduda esialgu mõnevõrra kulukamad, kuid lõpuks annavad märkimisväärse ajaressursi kokkuhoiu. Kindlasti tõstavad nad tootlikkus ja säästavad tööjõuressurssi ning päeva lõpuks on rahaline võit kordades suurem.

Sekundaarne IT-juhtimise eesmärk on IT käideldavuse (sh andmed, teenused ja rakendused) ja turvalisuse tagamine. Kui firma andmed või teenused muutuvad kättesaamatuks riistvararikke, inimfaktori või turvaaugu olemasolu tõttu, kannatab ettevõte otsest rahalist kahju. Sellepärast on mõistlik omada partnerit, kes omab tervikpilti, juhib ettevõtte sisemisi IT-teenuseid, garanteerib IT süsteemide käideldavuse ja turvalisuse ning optimeerib IT’d selliselt, et see toetaks maksimaalselt ettevõtte äriprotsesse ja tooks ettevõttele kasu.

Olles üle 20 aasta turul, võime kinnitada, et teenuste äri juures on kõige tähtsam usaldus. Raha ei ole enam argument, sest meil on palju ettevõtteid nagu pangad, tootmisettevõtted jne, kelle jaoks on ärikriitiline eelkõige IT, millest sõltub kõigi protsesside toimimine – kõik ettevõtted muutuvad varem või hiljem IT-ettevõteteks. Kuna usaldust ei saa osta, on väga hea lahendus järk-järguline üleminek IT-haldusteenustele, et kombata partnerit, suhteid, enda vajadusi ning teenuste kvaliteeti. Hästitoimiv süsteem aitab igapäevatöös kõiki – ettevõtte juhtidest kuni lõppkasutajateni välja.

IT haldusteenused

IT-haldusteenusega on kaetud:

Arvutitöökohad – arvutite nii riist- kui ka tarkvarane haldus, hooldus, administreerimine. – printerite, voip-telefonide, projektorite ja teiste seadmete haldus ja hooldus. – haldusteenus, mis kaitseb ettevõtte süsteeme mobiilsetest seadmetest tulevate ohtude eest, hallates töötajate mobiilseid seadmeid samuti, nagu ka muud arvutiparki. – turvaline WiFi-võrk teenusena. Ligipääsude ja kiiruste muutmine ning piiramine, eri traadita võrkude loomine, administreerimine ja monitooring. – võrgu turvalisuse tagamine, ligipääsude haldamine, kiiruse optimeerimine, monitoorimine ja administreerimine. – nii füüsiliste kui ka virtuaalserverite administreerimine ja monitooring. – spetsiaalne turvalahendus kuutasupõhise teenusena. – sisevõrgu kaitse nii väliste kui ka sisemiste rünnakute eest, lisaks turvaline kaugtöövõimalus töötajatele, kes lisaks arvutitele võivad kasutada ka nutiseadmeid. – kontoritakvara Office 365 teenusena; e-mailid, ühiskalender, Sharepoint failihaldus jne. – backup-lahendus teenusena, mis hoiab ettevõtte suurima vara – andmed – ettevõttest väljaspool.

Kontoriseadmed

Mobiilsed seadmed

Juhtmevaba võrk ehk WiFi

Juhtmega kohtvõrk

Serverid

Viirusetõrje

Tulemüür ja VPN ligipääsud ettevõtte süsteemidele

E-posti teenus ja grupitöövahendid

Pilvevarundus

MAX 123 projekteeris ja teostas Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasküla võrgu ja turvalahenduse. Esimesest päevast peale on MAX 123 lahendust ka hallanud ning vaos hoidnud meie väga leidlikke ja nõudlikke üliõpilasi, kes on korduvalt võrgu turvalisust ka testinud.

Ilma outsource'itud haldusteenuseta oleks olnud vaja kogu võrguliiklust monitoorida ja kontrollida majasiseselt. Võrgulahendused saavad järjest suuremat koormust, mistõttu nõuab see kasvavas mahus lisategevusi.

Ladus koostöö ja tasemel 24/7 haldusteenus on taganud võrgu tõrgeteta töö ja turvalisuse.”

Jaak Kääp, Üliõpilasküla juhatuse liige

MAX 123 ASist

MAX 123 on IT-lahendusi ja -teenuseid pakkuv ettevõte, kelle eesmärgiks on maailmabrändi DELL tehnoloogiad teha Eestis kättesaadavaks ja panna need oma tarkade inimeste abiga kohalikule ettevõttele kasu tooma. Ettevõte tegutseb aastast 1991, olles esimene ja suurim kohalikul kapitalil rajanev Delli tehnoloogiapartner Eestis. MAX 123 põhiklientideks on äriettevõtted ja avalik sektor. Viimase aasta suuremad haldusteenuste kliendid: Tallinna Tehnikaülikooli Üliõpilasküla, Columbus Eesti, Kohila Vineer ja Trimtex Baltic.

MAX123 pakub IT-haldusteenuseid alates IT-juhtimisest kuni kontoritehnika halduseni välja. Taristu halduseks kasutatakse nii traditsioonilisi- kui ka kõige uuemaid pilvelahendusi. Kuhugi pole kadunud vana hea telefonitugi ja „mees käib kohapeal ja parandab kõik ära“, kuid enamik tööst tehakse siiski üle kaughalduse, kasutades tänapäevaseid automatiseeritud monitooringu ja haldussüsteeme. Klientide tagasiside alusel on MAX123 hetkel Eesti kõrgeima soovitusindeksiga (Net Promoter Score) IT-ettevõte (Allikas: Recommy.com).

Autor: Gerli Ramler, kaasautor

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755