8. november 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ajakirja Time arust on tehnoloogia vallas olnud huvitav aasta. Nintendo leiutas mängu, mida saab kontrollida võlukepiga, uut tüüpi auto läbis liitri bensiiniga 1120 kilomeetrit ja robot õppis rattaga sõitma. Kuid ainult YouTube muutis seda, kuidas miljonid inimesed enda meelt lahutavad, harivad, rokivad jne, sellepärast on YouTube Time'i 2006. aasta leiutis.

YouTube'i idee autoriteks on kolm kahekümnendates aastates tüüpi, kes ühel 2004. aasta Silicon Valley peol arutasid, et kui lihtne on netis oma sõpradega fotosid jagada ja kui raske on sama asja videotega teha. Noormeste nimed on Steve Chen, Chad Hurley ja Jawed Karim.

Ja nad asusid oma probleemi lahendama - võtsid suvalises formaadis videod, panid nad mängima suvalises veebibrowseris. Siis nad lõid midagi virtuaalse videoküla sarnast, kuhu igaüks sai oma videoid lisada ning teiste omasid vaadata ja kommenteerida. YouTube oli sündinud.

Kuigi poisid arvasid, et nad lõid kasuliku lehekülje, kus inimesed saavad oma puhkusevideoid jagada, hakkasid inimesed seda lehte omakasupüüdlikult ekspluateerima. YouTube'i laeti üles videod, mis aitasid müüa asju eBays, koomikute esinemisi, valusaid lumelauaga sõitmise kogemusi, kaadritagused võtteid, kitarri soolosid, videosid lapse sünnist jne.

Möödunud aasta aprillis oli kodulehele laetud üles vaid üks video loomaaia külastusest. Tänaseks on saidil 100 miljonit videot ja iga päev lisatakse neid 70 000.

Time leiab, et YouTube`i edu taga on kolm tegurit. Tehnikarevolutsioon on koduvideote tegemise teinud ülilihtsaks, isegi mobiiliga saab videoid teha. Teiseks on tekkinud internetikogukonnad nagu MySpace ja Wikipedia, mis toimivad seda paremini, mida rohkem inimesi liitunud on, ka YouTube kuulub sinna. Ja viimaks inimesed ei ole rahul tavameediaga, nad ei taha, et neile räägitakse, mis maailmas toimub, nad tahavad vaadata videot, mille on teinud Iraagis võitlev sõdur ise, nii nagu tema olukorda näeb.

Lisaks aasta leiutisele tõstis Times esile veel paar saavutust

Vesinikkütuseelemendi jõul liikuvat autot ootav Shanghais asuv Horizon Fuel Cell Technologies väsis ja ehitas ise säärase masina. 15 cm pikkune H-raceri auto liigub kraaniveest päikese-energia abil eraldatud vesinikul.

Kaotatud asjade leidja abil saab oma väärtuslikumale varale raadiosagedusega toimivad sildid külge panna. Kui midagi on kadunud siis asjadeleidja Loc8tor näitab kätte suuna, kust otsida, samal ajal kui kleebis piiksub.

Kui sinu arust on valus vaadata, kuidas elusaid vähke keedetakse, siis CrustaStun tapab nad sekundi murdosa jooksul elektrišokiga, mitte mereelukad ei pea kahte minutit potis piinlema.

Tavalised vihmavarjud vettivad läbi ja nad tuleb välja kuivama jätte, NanoNuno vihmavari kuivab raputusega.

Paljud mänguasjad näevad välja nagu päris, kuid nad on elutud. Taimetoidulise dinosauruse järgi tehtud Pleo isegi kõigub jalutades nagu päris loom. Lelus on üle tosina puudutus-, heli- ja valgussensori. Mänguloomakesel on isegi tunded ja ta mossitab, kui sa temast ei hooli ja liputab saba ja nurrub, kui sa koju jõuad.

Infrapunaalkoholi test, mis määrab juhi alkoholijoobe astme, valgustades juhi nahka. Alkoholijoobes juhi nahk nimelt peegeldab vähem valgust tagasi kui kaine juhi nahk.

Ketassaag on ohtlik tööriist, lõikab hästi puitu ja ka sõrmi. Uus versioon on varustatud uut tüüpi sensoritehnoloogiaga, mis suudab tuvastada, millal tera on kokku puutumas pehme inimkoega. Millisekundiga peatub sae tera, nii et õnnetust ei juhtuks.

Battlefield Extraction-Assist Robot (BEAR) on arendatud sõjaväe päästeoperatsioonideks, robot suudab tassida 135 kilost mees, ning kulgeda üle igasuguse maastiku kasutades rattaid, linte ja liigeseid.

Ökosõbralik lillekujuline lamp õitseb kui kogu maja elektritarbimine on madal. Kui sa hakkad liiga palju energiat kasutama, siis see sulgub. Lambi tootja on Rootsi ettevõte Static! uurib seost toote disaini ja energiatarbimise vahel, et propageerida loodussäästlikkust.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb