6. veebruar 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suuremat tehingute limiiti vajavad kliendid saavad valida internetipanka sisenemiseks mõne muu identifitseerimisvahendi, näiteks ID-kaardi, teatas pangaliit.

Muudatus puudutab Hansapanga, SEB Eesti Ühispanga, Sampo Panga, Krediidipanga, Parex banka Eesti filiaali ja Tallinna Äripanga kliente. PIN-kalkulaatori ja ühekordsete paroolikaartide omanikud saavad jätkata internetipangas oma senise limiidi kasutamist olemasoleva identifitseerimisvahendiga.

Eesti pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärma sõnul on tegemist turvalisema tuleviku nimel tehtud otsusega. „Internetis levivate pettusekatsete trendid näitavad, et üks peamisi ahvatlusi petturite jaoks on korduvkasutusega koodikaartide kopeerimine. Seetõttu on pankade hinnangul oluline tõsta kliendi kaitstust ning juhtida klientide tähelepanu turvalisele internetikasutusele. ID-kaardiga internetipanka sisenemine on erakliendi jaoks olemasolevate tehnoloogiate seas kindlasti kõige turvalisem ja mugavam moodus,” ütles ta.

ID-kaardi puhul kasutatud kiibitehnoloogia peamine eesmärk on hoida kaardi omaniku elektroonilist suhtlust turvalisena. Samuti on ID-kaart mugav juhul, kui klient kasutab mitme panga internetipanka, sest kaob vajadus mitme paroolikaardi järele.

Kirjeldatud muudatusega ei kaasne klientide jaoks mingeid täiendavaid tegevusi - ID-kaardiga saab klient jätkata oma senise tehingulimiidi kasutamist, vaid paroolikaardi puhul on päeva tehingute ülempiir nüüd 10 000 krooni. Paroolikaarti ei pea pangale tagastama, selle võib jätta ID-kaardi kõrval varuvariandiks väiksemate tehingute tegemisel.

Muudatus toimub, kuna on olemas alternatiivsed sisenemisviisid. "Mida varem me alustame, seda kiiremini jõuame tulemuseni," lisas ta. "10 000 krooni ei ole mingi summa, mis saadi vaadates lakke. Spetsialistid analüüsisid pangatehinguid ja riske ning leidsid, et see oleks optimaalne," selgitas Tulihärm.

Pangaliit soovitab klientidel samuti üle vaadata oma kehtivad tehingulimiidid. Need peaksid olema tegelikult vaja minevas suuruses, mitte põhjendamatult suured.

Hansapanga eriprojektide juhi Tiit Pekki sõnul koonduvad ründed USA privaatpankadesse, kus üle poole pankade klientidest kasutavad vaid kood ja salasõna, pole isegi koodikaarte. "Tekkimas on tööstusharu, kes ründab," lisas ta. "Tahame olla viimane riik, kus internetipangad kinni pannakse, ehk säilida seda mis meil on," tutvustas ta eesmärki.

Pekk lisas, et limiidid on üks Eesti internetipankade turvalisuse põhjuseid. "See on meie edu saladus, USAs ja Inglismaa pankades tavas on piir," lisas ta.

Eestis on praeguseks väljastatud 1,04 miljonit ID-kaarti. Elektrooniliselt kasutab seda üle 40 000 kaardiomaniku.

ID-kaardi kasutamiseks vajaliku kaardilugeja saab endale osta vähem kui 100 krooni eest Elioni esindustest, K-Arvutisalongist, SEB Eesti Ühispanga ja peatselt ka Hansapanga, Sampo Panga ning Krediidipanga pangakontoritest. ID-kaardi lugejatega on varustatud kõik klientidele kasutamiseks mõeldud arvutid pangasaalides. Üle 100 kaardilugeja ostust huvitatud organisatsioonidel on mõttekas võtta ühendust sertifitseerimiskeskusega, kes koordineerib soodsa hinnaga ID-kaardi lugejate müüki.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb