8. veebruar 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kindlasti ei tasu arvata, et Vista oleks halb operatsioonisüsteem või halvem kui XP. Sugugi mitte. Vista on stabiilne, pakub palju uusi võimalusi ja tavainimesele töötamiseks sama lihtne kui XP.

Siiski jääb õhku küsimus, miks peaks inimene, kes oma XPga rahul on, kohe Vista peale üle minema? Ega ei peakski. Üks olukord, kus tasub Vista hankimist enim kaaluda, on uue arvuti ostmine, kuid tõenäoliselt ei tasu paari aasta vanusele masinale proovida seda paigaldada.

Tavakasutajal on mõistlik oodata kuni tuleb piisavalt juurde tarkvara, mis on spetsiaalselt Vista võimalusi ära kasutama loodud. See võib võtta pool aastat või kauem.

Vistast on ka seeria erinevaid versioone, mille erinev hind määrab ära, milliseid võimalusi kasutaja rakendada saab. Tarkvara on sama kõikide eri värvi karpide puhul ja n-ö järgmise astme võimaluste avamiseks tuleb kõigest internetis õiges kohas krediitkaarti lehvitada.

Mõne nupu teises kohas paiknemisega ja uudse väljanägemisega harjub aga üsna kiiresti ning mõned tegevused on tõesti läinud ka lihtsamaks ja mugavamaks. Kasulikud on näiteks startmenüüs olev otsing ja samas kataloogipuuna esitatav programmide loend.

Samuti on palju lisaprogramme nagu Windwos Meeting Place ja viirusetõrje tarkvara Defender. Arusaamatu on siiski, miks paljusid selliseid mugavusi pole varem XPsse standardina sisse viidud. Teise asjana on paljud sellised programmid või nende analoogid kas vabavaraliselt või väikese tasu eest saadavad ka XP jaoks.

Ka paljukiidetud Vista väljanägemine Aero ei tohiks olla argument operatsioonisüsteemi väljavahetamiseks. Windows XP väljanägemist saab korralikult meikida lisatarkvaraga, mis maksab tavaliselt paarsada krooni.

Head näited XP kosmeetilistest programmidest on Windowblinds, ObjectBar või Style XP. Kõik loetletud programmid peaksid leevendama kihku silmailu järgi.

Microsoftil on muidugi plaanis tulevikus erinevaid uusi kaunistusi välja mõelda, nagu näiteks kõrglahutusega video taustapildina.

Testimiseks kasutasin Microsoftist antud Toshiba Protegé tahvelarvutit, mille Inteli kiire kahetuumaline protsessor ja kaks gigabaiti suvapöördusmälu said suurepäraselt Vistaga hakkama.

Tõesti, Vista jooksis sellel masinal sujuvalt, aga arvuti graafikakaart sai hindeks vaid 3 punkti Vistalt ning see andis kohati töölaua animatsioonide juures tunda. Tavakasutaja võibolla seda ei märkaks, ent mängukogemusega arvutikasutaja silm on terasem.

Teine arvuti oli 2,8 gigahertsise Intel Pentium 4 protsessoriga, Geforce 7600GS graafikaga, gigabaidi operatiivmälu ja muude oluliste komponentidega lauaarvuti. Ostsin selle arvuti tegelikult aastal 2002, kuid olen seda aeg-ajalt ikka uuendanud.

Uuendustest on kasu, kuna Vista hindas mu arvuti kiiruse miinimumiks 4,2. Seega, Vista jooksutamiseks võib piisada ka vana arvuti kergest putitamisest.

Arvestada tasub aga, et Vista nõuab tunduvalt rohkem kõvakettaruumi kui XP.

Windwos Vista paigaldamine on piisavalt mugav ja lihtne. Teretulnud on võimalus vajaliku draiveri laadimine näiteks mälupulgalt. Kindlasti on toetatud flopid, kuid vaevalt keegi neid enam tänapäeval kasutab.

Paigaldamine võttis minu arvutil aega sarnaselt XP Professionali paigutamisele ja XP värskendust sai alustada loomulikult siis, kui XP juba tötas.

Soovitav on enne paigaldamise alustamist siiski Windows Upgrade Advisoriga kontrollida, mis programme Vista ei taha toetada ja millisele riistvarale veel tuge ei ole. Selle kontrollimiseks leiab Microsofti kodulehelt vastava väikse programmi ning vista ei pea veel olema ostetud selleks.

Peamine meeleolu ja kasutuskogemust loov element Vista juures on kasutajaliides Aero, mis näeb tõesti hea välja. Hea väljanägemine ei loo muidugi kasutusmugavust, kuid juba esmakordsel käivitamisel võluvad Robert Fripi loodud helid ning kena graafiline kest.

Esimese teatena peale paigaldamist sain muidugi riistvara mittetoetamise kasti. Ja veel mitu. Siiski, kui ametlikult ei ole mingi riistvara või tarkvara toetatud, siis tarkvara puhul saab programmi käivitada tagasiulatuva toetuse mooduses ning see aitab enamuse vajalikust tarkvarast ka tööle saada.

Samuti õnnestus mul näiteks oma monitori Windows XP draiver Vistale kätte näidata, sest Vista draiverit lihtsalt polnud ning operatsioonisüsteem ei vaielnud vastu.

Ka üldine riistvaratugi paraneb päevast päeva. Testimiseks samuti kasutatud Toshiba Protegé tahvelarvuti jaoks tuli peale väljalaset näiteks sinihamba tarkvara uuendus üpris peagi.

Esimene probleem ilmnes aga siis, kui üritasin arvutiga mängida või muid jõumahukamaid töid teha. XP all töötasid programmid lihtsalt kiiremini.

Langes kaadrisagedus mängudes ning erinevad "abistavad" Vista lisad sõid samuti palju ressurssi ära.

Tegelikult annab aga paljusid lisavidinaid kinni keerata. Selle jaoks soovitan teil pöörduda kas teadja tuttava või spetsialisti poole. Mõne asja silumiseks tuleb süsteemi registrisse ronida, kuid see on üsna keeruline ettevõtmine.

Üldiselt oli vahe mängude puhul, mis on parimad arvuti võimsuse näitajad, kümme kuni kakskümmend protsenti kaadrisageduses Vista kahjuks. Peale tõsist optimeerimist kuni kümme protsenti.

Programmid tötavad aga sarnaselt XP-le ning ka nende leidmine ning kasutamine pole kuigivõrd muutunud. Tunnistagem ausalt, see, et Notepadi äär on läbipaistev, ei tee trükkimist paremaks.

Kasu on küll aga Windows Sidebar lisast, mis võimaldab erinevaid pisiprogramme ja vidinaid töölaual kuvada. Neid toodetakse nii Microsofti kui Vista kasutajate ja entusiastide poolt ka juurde. Minu lemmikuteks kujunesid erinevad võrgu ja arvuti ressursside kasutuse jälgimise tööristad ja uudiste nimekiri ning ilmateade.

Windows Sidebarist on kasu aga ainult siis, kui teil on üks suur või mitu monitori. Samuti tasub see mängimise ajaks kinni panna.

Kasulikke tööriistu on sõltuvalt Vista versioonist väga palju ja selle kohta on infot võimalik leida ka Microsofti kodulehelt. Samas on need lisad võimalik tekitada kahtlemata ka Windows XP-le ning miks mitte ka mõnele Linuxile või Macile.

Ka uus Media Player ei veennud mind Winampist ja VLC Playerist loobuma. Samuti on erinevad süsteemi jälgimise ning ravimise tööriistu võimalik saada paremaid kolmandatelt osapooltelt.

Kokkuvõttes pean tunnistama, et isiklikult kaalun Windows XP peale tagasiminekut. Minu argumendiks on tuttav töökeskkond ning vähem ressursse kasutav operatsioonisüsteem.

Oodata tasub aga, millal Microsoft korralikult Vista käsile võtab ning ka teised tarkvaratootjad spetsiaalselt Vistale programme kirjutama hakkavad. Minu seisukoht, et Vista ei ole hetkel tavakasutajale mõttekam kui XP, võib peagi muutuda.

Oodatud uuenduste nimekirjas on kindlasti ka eesti keele tugi.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb