Esimesed sammud teel Marsile

Vaatamata sellele, et tõenäoliselt pole
suur osa tulevastest marsivallutajatest veel sündinudki, käivad ettevalmistused
reisiks juba praegu, vahendas The Economist.

Esimesi samme sel teel astutakse rahvusvahelise kosmosejaama ISS pardal. Astronaudid viibivad orbitaaljaamas 6 kuud. Juhuslikult kestab lend Marsile umbes sama aja. "Loomulikult ei saa me vastuseid kõigile meid huvitavatele küsimustele, kuid palju olulisi asju on võimalik Maa orbiidil siiski välja selgitada," ütles NASA teadlane Clarence Sams, kes vastutab ISSis läbiviidavate meditsiiniliste uuringute eest.

Näiteks huvitab meid, mis juhtub toidu ja medikamentidega kuuekuise kosmosereisi jooksul. Huvitaval kombel kaotab toit kuuekuise orbiidil olemise aja jooksul osa oma toiteväärtusest. Ka osad orbiidilt tagasi toodud ravimid on millegipärast kaotanud oma mõju.

Päikeselt pärit rasked osakesed ning elektromagetiline kiirgus võivad lõhkuda toitainete ja ravimite molekule ning takistada neil korralikult funktsioneerimast. Siiani on see siiski vaid spekulatsioon. "Me ei tea veel, mis põhjustab toidu ja ravimite omaduste muutumist ning ei tea ka täpselt, kui tugev see mõju on ja mil määral peame me sellega arvestama," märkis Sams.

Et neile küsimustele vastata, selleks hoitakse kolme identset toitaine- ja ravimikogust kosmoses vastavalt 6, 12 ja 18 kuud. Nende analüüsimisel ilmneb, kuivõrd on nende omadused orbiidil veedetud aja vältel halvenenud. On võimalik, et nende katsetuste põhjal tuleb teha jreldus, et me peame hoidma toitu ja ravimeid terve Marsile lennu vältel radiatsiooni eest varjestatud kastides.

ISSil viiakse läbi ka muid meditsiinilisi katseid. Näiteks analüüsitakse astronautide sülje- ja vereproove. "Me teame üht-teist sellest, mis inimese organismiga kosmoses juhtub, kuid senised mõõtmised on valdavalt sooritatud enne või pärast astronaudi viibimist kosmoses. Meil on aga vaja just lennuaegseid andmeid," ütles Sams.

Näiteks on hästi teada tõsiasi, et kosmoses viibides inimese lihased kõhetuvad ning ka luustiku mass väheneb. Kuid kuidas täpselt see protsess käib, kas mass väheneb kohe alguses märgatavalt ning sellele järgneb n-ö platoo või toimub pikaajaline ühtlane langus, seda täpselt ei teata. Planeerides kosmoselende, kus inimene on kosmoses kolm aastat, muutuvad need küsimused paratamatult oluliseks.

Paljud küsimused, nagu kuidas reageerib inimese organism pikemaaegsele viibimisele nõrgemas gravitatsiooniväljas, kui seda on Maa oma, saavad vastuse kõige varem järgmisel kümnendil, mil NASA taas inimese Kuule saadab. "Aga seniks on ISS meile uuringutega alustamiseks piisav," ütles Sams.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Haridus- ja Teadusministeerium otsib IT-PROJEKTIJUHTI

Haridus- ja Teadusministeerium

18. oktoober 2017

Tallinna Linnakantselei otsib INFOSÜSTEEMIDE ANALÜÜTIKUT

Tallinna Linnakantselei

01. november 2017

Arvamused

Teabevara