18. aprill 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arupuru, ehk väikesi plastikkattega mikroprotsessoreid on võimalik panna elektrivoolu toimel oma kuju muutma ning selle abil juhtida.

Sellist seadet esitleti Briti rahvuslikul astronoomiakongressil Prestonis, kirjutas BBC.

John Barker Glasgow ülikoolist ütles, et selliseid kübemeid juhtides saab neist moodustada arupuruparve.

Idee, luua tibatillukesi seadmeid kaugete objektide uurimiseks, pole iseenesest uus ning sellise suuruse ja keerukusastmega mikroprotsessorid on juba olemas.

Kuid Glasgow nanoelektroonika uurimiskeskuse professor Barker ja tema kaastöötajad uurivad, kuidas oleks võimalik osakesi juhtida.Arupuru saaks saata planeetidele kosmosesondide küljes, lasta need võõra planeedi atmosfääris lahti ning edasi kannaks neid tuul. Marsile saadetavad seadmed peaksid olema liivaterasuurused.

Muutes voolu abil terakese kuju saaks neid juhtida sihtmärkide suunas isegi tugevas tuules. Protsessorit kattev polümeerikiht peab olema võimeline kortsuma ning sirguma. Nii saaks kübet tuules juhtida, viies teda kortsutades tuules kõrgemale ning sirutades lasta püstloodis langeda.

Võrguvaba ühendus muudab võimalikuks nende purukeste omavahelise suhtlemise ning parvede moodustumise. John Barkeri uurimisrühma matemaatilised simulatsioonid on seda näidanud.

"Me kujutame ette, et enamus neid purukesi suudavad suhelda vaid oma lähinaabritega, samas on ka selliseid, mis suudavad pidada pikemaid ühendusi," ütles Barker.

Simulatsioonides suutis 50-st sellisest puru isegi keeristuules moodustada rivi.

Üheskoos lendamise võime võimaldab kogutud andmeid kõigi protsessorite vahel jagada ning saata kogu infopaketi lõpuks emalaevale.

Teadlased on juba esitlenud sensoreid, energiaallikaid, digitaalseid ühenduskanaleid ning elektrijuhtmeid täis topitud arupuru, mille mõõtmed on mõned kuupsentimeetrid.

Kui neid kasutataks planeetide uurimisel, peaks kübemed kandma endas sensoreid. Kuid praegused sensorid on liiga suured, et mahtuda liivatera suuruse seadme sisse. Lootust väiksematele sensoritele võib olla juba lähikümnenditel.

"Me oleme endiselt üsna varases järgus, töötame simulaatorite ja seadme komponentide kallal," ütles Barker. "Enne seda, kui saame seadmeid reaalselt katsetama hakata, tuleb ületada mitmeid takistusi."

Arupurule on pakutud teisigi tööülesandeid - näiteks lahinguväljadel info kogumine, või siis saaks selliseid seadmeid kasutada majade ja sildade seisukorra hindamiseks.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb