25. aprill 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Teadlased Fang Wu and Bernardo Huberman Hewlett-Packardi uurimiskeskusest HP Lab uurisid seda portaali, saamaks teada, mil moel inimesed tarbivad veebiuudiseid, kirjutas New Scientist.

Uudiskeskkonna statistiline analüüs näitas, et vaid käputäis lugusid köitis suurema osa lugejate tähelepanu ning suurem osa linkidest kaotas aktuaalsuse 69 minutiga.

Wu ja Huberman on kindlad, et nende uuring aitab veebidisaineritel leida uusi viise, kuidas köita uudistelaviiniga kokku puutuvate inimeste huvi.

Nende sõnul oli Digg ideaalseks keskkonnaks, kus uurida internetist uudiseid lugevate inimeste kollektiivset käitumist.

Diggi linkide valiku teevad lugejad, samuti järjestavad lugejate antud hääled lingid populaarsustabelisse.

Lugejad saavad ise uudiseid üles riputada ning teised saavad anda poolt- ja vastuhääli. Kui lugu saab lühikese ajaga piisava hulga poolthääli, ilmub see portaali esiküljel. Kui lugu saab liiga palju vastuhääli, satub see oluliselt vähem märgatavasse kohta. Lugude populaarsus on kõigile näha.

Esmalt võtsid analüütikud vaatluse alla möödunud aasta 29 864 kõige popimale loole antud hääled. Nad koostasid graafiku ning märkasid, et see kattub normaaljaotuse graafikuga. Seega - enamus lugusid saab suhteliselt vähe klikke, vaid väike osa lugudest kogub klikkide enamuse.

See seletab ka Digg-i tööpõhimõtet - popimad lood satuvad esiküljele ning loomulikult saavad ka rohkem poolthääli.

Seejärel vaatlesid Wu ja Huberman mullu jaanuaris 1110 loo saadud hääli minutitäpsusega. Selgus, et klikkide arv meenutas otsekui eksponentfunktsiooni venitatud graafikut ning loo populaarsus kustus 69 minutiga. Teisisõnu - loole antavate häälte arv küll kasvas, kuid aina aeglasemas tempos.

See võib jällegi olla seotud sellega, kuidas Digg lugusid esiküljelt ära koristab. Kuid Hubermani sõnul võib siin näha Diggi lugejate kollektiivse tähelepanu pikkust. Ta oletab, et sama võib kehtida ka teiste online-uudiste väljaannete puhul.

See avastus võib anda näpunäiteid, kuidas internetiportaalide sisu varieerida, saavutamaks suuremat mõju lugeja üle. "Prioriteetseks saab see, mis läheb veebiküljel millisesse kohta," lisas Huberman.

New Yorgi ülikooli teadlane Clay Shirky, kes uurib suhtlustarkvara ja p2p-tehnoloogiaid ütles, et need tulemused ei ole üllatavad. "Nii läheb kuumaks kõik - internetiküljed, raamatud, filmid," ütles ta. Tema sõnul võiks selles olla abi neile, kes loovad internetti suhtluskeskkondi. "Keskkonna loojale on küsimus, kas püüda neid mõjusid suurendada või vähendada."

Loe ka teisi Novaatori uudiseid.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb