19. juuni 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tallinna puhul märgib leht, et kasu on tõusnud skandinaavialikust edumeelsest mõtlemisest. Tasuta Wi-Fi on igal pool - parkides, pubides, hotellides. Tänavatel on näha Wi-Fi levialast teatavaid liiklusmärke.

Samuti on valiku Tallinna kasuks kallutanud maailma esimesed e-valimised. Veel märgib leht, et ID-kaardi abil saab internetist näha kõiki andmeid, mida riik sinu kohta teab. Tulud deklareeritakse interneti teel ning tänu sellele, et info liigub pankadest ning avalikest institutsioonidest otse maksuametisse, on protsess õnnestunud muuta paljuski automaatseks.

Lõuna-Korea pealinn Sõuli esikohta põhjendab leht asjaoluga, et seal on isegi bussiga sõites võimalik sülearvutisse allalaadida telesaateid, mängida võrgumänge või sõpradega chattida, kogu Sõul on kaetud uudse võrguvaba WiBro-ühendusega, mis pakub kiiruseks kolm megabitti sekundis. Sõuli metroos, pool kilomeetri sügavusel maa all, võib näha inimesi tillukeste sülearvutitega netis surfamas.

Samas on Söul ka lairibaühenduste osas esirinnas - kuivõrd linn on kompaktne ning inimesed elavad tihedalt koos, lõi see võimaluse viia internetiühendus fiiberoptiliste kaablite abil võimalikult paljudele koju kätte. Lairibaühendus on neljas Sõuli kodus viiest ning ühendus kiirusega kuni 100 megabitti sekundis maksab alla 400 Eesti krooni kuus.

Kümnest Sõuli elanikust üheksal on mobiiltelefon ning inimesed on maiad omaks võtma kõikvõimalikke uudismudeleid. Sõulis asuvad suurkontsernide Samsungi ja LG peakorterid.

Mobiiltelevisiooniga tehti seal algust 2005. aastal ning ligi kaks miljonit korealast vaatavad nüüd oma mobiiltelefonidest telesaateid.

Singapuri edu digilinnade tabelis põhineb lairibaühenduste arvul - selline ühendus on 65 protsendil kodudest. Detsembris teatas valitsus, et tasuta Wi-Fi ühendus saab olema üle kogu saare ning juba on teenuse kasutajaiks registreerunud üle 400 000 inimese. Aastaks 2012 kavatseb valitsus viia lairibaühenduste kiiruse ühe gigabaidini sekundis.

Samuti märgib leht ära, et Singapuri elanikud on lausa hullud kõikvõimalike uute vidinate järele ning kui keegi kasutab veidi vananenud mobiiltelefoni, naerdakse selle antiiksuse üle.

Tokio võttis kolmanda põlvkonna mobiilside väga kiiresti omaks - kui mujal on alles äsja nähtud mobiiltelefoni võimalusi kõikvõimaliku liikuva meedia edastajana, siis Jaapani pealinlased on neid võimalusi juba kolm aastat kasutanud.

Esimese sammuna sai mobiili abil osta tänaval asuvates müügiautomaatidest, kuid tänaseks on võimalused tohutult laienenud. Tokios on ligi 8 miljonit fiiberoptilist lairibaühendust, mis jõuavad kodudesse ning kolmveerand jaapanlastest kasutavad fiiberühendust 100 megabitti sekundis umbes 280 krooni eest kuus.

Hong Kongis on sama teenus kättesaadav alla 400 Eesti krooni eest kuus, seal on lairibaühendus 73 protsendil kodudest. Veebruaris teatas Hong Kongi valitsus, et rajatakse 350 Wi-Fi leviala raamatukogudesse, parkidesse ja valitsusasutustesse. Linnas on üle interneti võimalik vaadata rohkem kui 70 telekanalit - teenusel on kolmveerand miljonit tellijat, see on kolmandik majapidamistest. Üks viiest Hong Kongi elanikust kasutab kolmanda põlvkonna mobiilside poolt pakutavaid teenuseid.

Peking on enne tuleva aasta olümpiamänge jaanuaris välja tulnud oma 3 G standardiga. Otse mobiiltelefoni saab tellida teleülekandeid, aga ka mängude tipphetkede salvestusi.

USA linnad on võrreldes Aasiaga lairibaühenduste osas vaeslapse osas - põhjuseks pikad vahemaad. Kuid San Fransisco linnapea on välja käinud lubaduse - tuleval aastal on terve linn kaetud Wi-Fi levialaga.

Silicon Valley ja San Fransisco on suurte tehnoloogiafirmade kodukamar - seal asuvad Google, Cisco ja Intel. Samuti asuvad piirkonnas mõned maailma parimad ülikoolid - näiteks Stanford ja California ülikool, mõlemad tulevaste tehnogurude taimelavad.

Stockholmi puhul rõhutab leht, et Rootsi lapsed tahavad saada insenerideks, mitte arstideks või juristideks. Teadus ja tehnoloogia on ühiskonnas hea mainega. Rootsis on ka OECD-liikmesmaade hulgas kõrgeim keskmine lairibaühenduse kiirus.

Stockholmis saab isegi toidupoes maksta mobiiliga, kaupade eest tuleb tasuda kuu lõpus mobiiliarvega.

Kümnenda koha linna veel polegi - Lõuna-Koreas on ehitamisel kõrgtehnoloogiline linn New Songdo - 60 kilomeetrit Sõulist lõunas. Kõik infosüsteemid - tervishoid, eluasemeinfo, äriinfo on omavahel lingitud. Linn peaks valmis saama 2010. aastal.

ID-kaardiga saab sõita metroos, maksta parkimise eest, minna kinno või laenutada jalgratast või väikest elektriautot. Neid saab selles linnas olema 10 000 tükki.Kodudes on fiiberoptilised püsiühendused ning kiire võrguvaba ühendus üle kogu linna.

Isegi prügikastid on võrgus - kui kast saab täis, annavad sensoritega varustatud seadmed teada, et aeg on see tühjendada. Taarapunktid on varustatud RFID-seadmetega, pudelite eest kantakse raha otse linnaelanike arvele.

Maailma digilinnade topp 10

1. Sõul

2. Singapur

3. Tokio

4. Hong Kong

5. Stockholm

6. San Francisco ja Silicon Valley

7. Tallinn

8 New York

9. Peking

10. New Songdo

Linnad järjestati lairibaühenduste kiiruse, hinna ja kättesaadavuse, võrguvabade ühenduste kättesaadavuse, uute tehnoloogiate omaksvõtu, valitsusasutuste toetuse, hariduse ning tehnoloogilise kultuuri järgi ning tulevikupotentsiaali silmas pidades.

Aasia linnade eeliseks oli lairibaühenduste kiirus ja kättesaadavus, põhjuseks elanikkonna kontsentreeritus väikesele alale. Stockholm, San Fransisco ja Silicon Valley jäid lairibaühenduste osas Aasia linnadele alla, kuid nemad teenisid edetabelikohad välja kõrge haridustaseme ning tehnoloogilise kultuuri abil. New Yorgi eeliseks on head Wi-Fi-võrgud.

Leht märgib, et Pekingil ja Tallinnal tuleks silm peal hoida. Kui Tallinna novaatorlikkuse näitena tuuakse ära e-valitsus, siis Pekingis toimub enne olümpiat hiigelsuuri tehnoloogilisi hüppeid.

Loe ka teisi Novaatori uudiseid.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb