16. juuli 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Filmiti ligi 300 naist kuuest Euroopa riigist, kui nad sõid vaniljejäätist, šokolaadi, müslibatoone, jogurtit ja õunu. Ei mingit üllatust: jäätis ja šokolaad tõid naiste näole kõige õnnelikuma ilme, vahendas Wired.

Naised, kelle peal otsustati toidu ja näoilme seoseid testida, valiti välja ülikoolidest, ostukeskustest ja südalinna tänavatelt. Esmalt jälgiti vabatahtlikke kaamera abil lihtsalt söömas, seejärel teatati neid kaamera olemasolust ning paluti veel kord samu asju süüa..

Turunduses kasutatakse aina enam tehnoloogilisi nippe, et kindlaks teha, mis kliendile meeldib. Toidukaupade kett Unilever palkas tarbijatestideks Amsterdami ülikooli tarkvaraarendajad Theo Geversi ja Nicu Sebe. Samad mehed said kuulsaks Mona Lisa naeratuse dešifreerimisega.

"Oli teada, et jäätis meeldib sööjatele, me üritasime seda teadmist tehnoloogia abil kinnitada," ütles Unileveri keti tarbijakäitumise uurija Mandy Mistlin. "Tarkvara abil saab uurida näiteks, kuidas meeldivad inimestele lahjemad jäätised. Kas need suudavad tekitada neis samasugust meeldivat tunnet."

Toidukatsetes selgus, et tervislikumad toidud ei too nii palju naeratusi näole. 87 protsendil inimestest jäi õunu süües näoilme neutraalseks, rootslased ja itaallased olid aga lausa pettunud. Jogurtiga ei läinud palju paremini - see tekitas 28 protsendil eurooplastest kurva ilme.

Selline tarkvara võib anda turu-uuringutele sootuks uue näo. Whartoni Schooli professor Deborah Small, kes just äsja uuris näoilmeid mitmesugustes heategevuskampaaniates, on uutest tehnoloogilistest võimalustest vaimustuses. Küsimus siiski jääb, kas see tarkvara suudab hakata ka meie hoiakuid ennustama.

Kuidas tarkvara meie emotsioone analüüsib? Kui me naeratame, kortsutame kulmu või teeme muid grimasse, teevad tööd tuhanded väikesed näolihased. Emotsioone tuvastav tarkvara loob kolmemõõtmelise näokaardi, määrates ära 12 olulisemat piirkonda - näiteks silma- ja suunurgad. Seejärel võrdleb näotuvastamisega tegelev algoritm liigutusi kuue põhilise näoilmega - viha, kurbus, hirm, üllatus, vastikus ja õnn või siis nende vahevariantidega.

Hollandlaste tarkvaraga sarnaseid lahendusi on loodud ka mujal - Massachusettsi tehnoloogiainstituudis ja Garnegie Mellonis, kuid nüüdne programmil piisab töötamiseks tavalisest arvutist, millel on veebikaamera, seda välja töötades on silmas peetud, et tarkvara saaks müüa. Juba augustis tuleb hollandlaste tarkvara lihtsustatud variant turule.

Ilmselt arvutid siiski treenitud inimsilma näoilmete tuvastamisel ei ületa.

Tehnoloogia suudab olla abiks seal, kus on täpselt teada, mis peab toimuma või kui inimesed tahavad jääda varjule. Aga ilmselt ei hakka arvutid kliendi rahuloluga iialgi iseseisvalt tegelema.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb