14. august 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

CD on määratud kaduma ning MP3 võtab tema koha üle. Tänapäeva inimesed kuulavadki muusikat peamiselt MP3dena. Apple on juba müünud sada miljonit iPodi ning iga kuu müüakse internetis maha üle miljardi MP3-faili, kirjutas Seattle Post.

Kuid MP3s on alles vaid kümnendik sellest muusikast, mis oli CD-plaadil. MP3ks tegemisel pakitakse muusika kokku, eemaldades kõik, mida arvuti faili analüüsides peab üleliigseks. Pärast seda räiget kärpimist on helifaili võimalik interneti teel suhteliselt kiiresti liigutada.

Kui arvestada, et CD-plaadile mahub vaid pool helidemaailmast, mis stuudios on linti võetud ning MP3 kärbib allesjäänud veel kümme korda, jääb kuulajale kõrvu tühine pisku muusikast, mis tegelikult stuudios sündis. Muusikasõbrale see teadmine vist rõõmu ei tee.

"Kõigega ka võib harjuda," ütles muusikaprodutsent Phil Ramone. "Isegi eimiskit võib kummardada, me ju austame kiirtoitu."

Ramone on töötanud paljudega, alates Frank Sinatrast ja lõpetades Rolling Stonesiga ning ta pole ainus, kes räägib audiomaailma allakäigust. Allakäik tundub pidurdamatu, hoolimata asjaolust, et digitaalsete helistuudiote ehitusse on pandud miljoneid.

"Sellega, mis stuudiost välja läheb, oleme üsna rahul," ütles heliinsener Al Schmitt, kes on võitnud 15 Grammy auhinda erinevate artistide salvestuste eest. Ta on võtnud üles paljusid, alates Henry Mancinist ning lõpetades Diana Kralliga. Kuid ta ütleb, et pole mingit võimalust kontrollida seda, mis juhtub muusikaga pärast stuudiosalvestuse lõppu.

Kui produtsendid kuulevad, kuidas nende poolt ülesvõetud muusikat esitab iPod läbi odavate kõrvaklappide, vajub nende nägu morniks. Ramone tunnistab, et see on valus kogemus.

MP3 võitis erinevate muusikaformaatide vahelise sõja, aga seda vaid tehnoloogilistel põhjustel. Muusika kvaliteet ei lugenud. McGilli ülikooli neuroteadlane Daniel Levitin toob võrdluse: MP3 kuulates tunneb ta end nagu kuulaks muusikat läbi ukse.

Millist hinda tuleb maksta madalama helikvaliteedi eest? Suudab see helimaailm jõuda kuulaja südamesse samamoodi nagu kõrgkvaliteediline heli? Meyeri laborites Berkeleys maailma tippklassi kõlareid väljatöötav John Meyer ei usu, et vilets heli kuulajat samavõrra vaimustaks.

"Sa muutud vaatlejaks," ütles Meyer. "Aju peab pidevalt töötama selle kallal. Kõik pakkimissüsteemid üritavad andmetest lahti saada, aga me ei tea, kuidas aju töötab."

Võimalik, et MP3 jõuab meie ajuretseptoriteni sootuks teisel moel kui analoogheli. Võimalik, et erisus on koguni nii kapitaalne, et MP3 vastuvõtt toimub sootuks teistes aju osades kui analoogheli.

"Kehva kvaliteediga muusika stimuleerib aju teistmoodi," ütles California ülikooli audioloogia osakonna juhataja Robert Sweetow.

Plaadifirma EMI teatas tänavu, et asub müüma kallimaid helifaile, mis on ka natuke parema lahutusega, kuigi erinevust pole võimalik praktiliselt kindlaks teha.

Selleks, et digitaalsed helifailid saaks olla oluliselt kvaliteetsemad, on vaja ületada mitmeid tehnilisi takistusi. Failid peavad olema suurema sageduskarakteristikaga ning suurema lahutusega. Seega peab kasvama arvuti võimsus, samuti on vaja võimsamaid taasesitusseadmeid. Ning kui internet jääb peamiseks muusika edastamiskanaliks, siis on oluline ka internetiühenduste kiirus.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb