31. august 2007
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

IBMi läbimurded lubavad tulevikus ülipisikesi arvuteid

Kujuta ette, et sul on taskus välgumihkli suurune vidin, mille peale võib salvestada 30 000 täispikka filmi

IBM-i juures töötavad teadlased teatasid, et selline seade võib olla peagi reaalsus, sest üksikuid aatomeid on võimalik juhtida nii, et neist saab moodustada üliväikeseid andmekandjaplokke.

Aatomite käitumise mõistmine ning juhtimine on oluline nanotehnoloogias, alal, mis tegeleb osakestega, mis on kümneid tuhandeid korda väiksemad kui inimese juuksekarva läbimõõt.

"Aatomi üks peamisi omadusi on, et nad käituvad magnetina," ütles IMBi Almadeni uuringukeskuse teadlane Cyrus Hirjibehedin. "Hoides magneetilist laengut pikka aega stabiilsena on võimalik talletada andmeid. Nii töötavad arvutite kõvakettad."

Nüüd püüavad teadlased aru saada, kuidas see omadus töötab üksikute aatomite puhul. Hirjibehedin uuris koos kolleeg Andreas Heinrichiga seda omadust -magneetilist anisotroopsust üksikute rauaaatomite puhul, kasutades selleks IBMs selleks puhuks loodud ülimadalatel temperatuuridel töötavat mikroskoopi.

"Me vaatlesime rauaaatomit vaskpinnal ning suutsime selle magneetilisust suunata," ütles Heinrich.

Järgmise sammuna otsivad nad aatomit, mis suudab säilitada pikaks ajaks stabiilsuse. "Meil on mõned mõtted, aga me ei tea veel, mis sellest välja tuleb," ütles Hirjibehedin. "Kaugem eesmärk on üliväike andmekandja."

Šveitsis IBMi uurimiskeskusest leidsid teised teadlased meetodi, kuidas molekule manipuleerides saab neid sisse ja välja lülitada. Nad märkasid molekuli vibratsiooni mõõtes, et sel märgatav lülitusvõime. Heinrichi sõnul on avastus ülioluline, sest lülitumiste käigus ei muutunud molekuli struktuur.

Arvuti kõvaketastel töötavad lülitid sarnaselt lambilülitiga, lülitades välja protsessorist lähtuva elektronidevoo. Molekul-lülitites saaks säilitada infot ning neist võiks olla abi ülikiirete ja üliväikeste arvutite loomisel.

Avastuste kirjeldused ilmusid ajakirja Science värskes numbris. IMBi teadlased hoidusid spekulatsioonidest, millistes tulevikuseadmetes võiks neid avastusi kasutada.

"Mõtle ennast korraks tagasi 1970ndatesse, kui tuba täitev arvuti sai hakkama põhimõtteliselt sama tööga, milleks tänapäeval on võimeline mobiiltelefon," ütles Heinrich. Tema sõnul oleks inimesed ka 30 aastat tagasi andnud tuleviku suhtes vaid rumalaid vastuseid.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755