Ülikoolid pööravad ajud rahaks

Eesti ülikoolid on asunud ajupotentsiaali
rahaks pöörama - viimastel aastatel on ülikoolid hakanud senisest aktiivsemalt
oma leiutistele patente taotlema ja koostöös partneritega neid tootmisse
juurutama.

Eesti suurimatel ülikoolidel on käimas läbirääkimised nii kodumaiste kui ka piiritaguste firmadega, et Eesti teadlaste saavutusi praktilisse kasutusse viia. Kui patendi omamine suurt tulu ei anna, siis koostöö ettevõtjatega aga küll.

Tulu toob koostöö ettevõtetega
Koostöölt ettevõtjatega teenib Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) juba korralikult - mullu 102 miljonit krooni ehk ülikooli teadus- ja arendustegevuse eelarvest tervelt kolmandiku. Haridus- ja teadusministeerium eraldas ülikooli teadustegevuseks 118,5 miljonit krooni.

"TTÜ on alati olnud elulähedane, ettevõtluslähedase insenerikoolitusega, seetõttu oleme ehk paremini valmis koostööks ettevõtetega," räägib TTÜ tehnoloogiasiirde peaspetsialist, patendivolinik Mart Enn Koppel.

Sageli otsivad firmad oma spetsiifilistele probleemidele lahendust just TTÜst. Nõudlus suurenes hüppeliselt pärast kooli tehnoloogia- ja innovatsioonikeskuse kodulehe avamist, päringuid tuleb kolm-neli päevas. Näiteks põlevkivialaseid uurimustöid on tellinud nii Eesti Põlevkivi, Viru Keemia Grupp kui ka kauge Kasahstan. Ühtlasi kaasab ülikool firmasid või loob spin-off-ettevõtteid, et uus teadmine praktilisse kasutusse viia.

Ettevõtetega teeb tihedat koostööd ka Tartu Ülikool (TÜ). "Muutume Põhjamaade ülikoolide, näiteks Helsingi Ülikooli sarnaseks, rakenduslikumaks," räägib Tartu Ülikooli innovatsioonikeskuse intellektuaalse omandi jurist Reet Adamsoo.

Ettevõtetega sõlmitud lepingud toovad TÜ-le praegu 15 miljonit krooni aastas ning see kasvab aasta-aastalt. Spin-off-firmad kasutavad Taru Ülikooli intellektuaalset omandit peamiselt ravimiuuringutel ning biotehnoloogias.

Tuntuim Eesti ülikooli avastus on piimhappebakter Lactobacillus fermentum ME-3, mida kasutatakse Dr Helluse piimatoodete sarjas. Tartu Ülikooli teadlaste avastatud bakterit kasutatakse jogurtites ja keefirites juba 2003. aastast. Endine Tallinna Piimastööstus, praegune AS Tere maksab Tartu Ülikoolile bakteritüve kasutamise eest renditasu.

Patendiomanikust ülikool saab 40%, ülejäänu jaguneb bakteri avastanud viie teadlase vahel. Lähiajal peaks bakteritüve kasutavad funktsionaalsed toidud jõudma ka Soome poelettidele. Plaanis on bakteri kasutust laiendada: käivad läbirääkimised, et ME?3 jõuaks toidulisanditesse.

Miljon krooni aastas bakteri eest
ME-3 litsentsitulud TÜ-le on miljon krooni aastas, Adamsoo sõnul pole see suur number. Koppel sõnab, et patentidelt veel eriti ei teenita, kuna õigused loovutati koostööpartneritele. "Partnerid ja nende tellitud tööd olid rahastusraskuste tõttu hädavajalikud," räägib ta.

Koppeli sõnul jagatakse leiutise tootmise lepingut sõlmides alati spekulatiivset tulu. "Kunagi ei tea, kas leiutis edukaks osutub," ütleb ta ning lisab, et jaotusel võib lähtuda 25/75 rusikareeglist: 75% täiendavat tulu läheb tootjale. Ülikooli saadav litsentsitasu jaguneb omakorda kolmeks võrdseks osaks leiutajate, leiutajate struktuuriüksuse ja ülikooli vahel. Teadlased saavad eduka leiutise teenitud igast kasumikroonist veidi üle kaheksa sendi.

Teadlased leiutavad aina enam
Eesti ülikoolidel on praegu menetluses rohkem patenditaotlusi kui kunagi varem.

TTÜ-l on praegu leiutistele menetluses kuus rahvusvahelist, 21 Eesti ja hulga välisriikide patenditaotlusi. Iga kuu teavitavad teadlased ülikooli kahest-kolmest uuest leiutisest.

Päikeseelementidega tegeleb korraga kaks gruppi, pole välistatud kahe uutel tehnoloogiatel töötava tehase rajamine Eestisse. Loodusteadustes püüeldakse Alzheimeri tõve ja vähiravimite väljatöötamise poole. Meditsiiniga haakub ka kevadel patenteeritud südamerütmuri arendus, koostööd tehakse ka ühe Johnson Johnsoni gruppi kuuluva firmaga ning TTÜ spin-off'iga SmartImplant.

Kui Tartu Ülikool sai 2005. aastal kõigest ühe patendi, siis 2006. aastast saati kaheksa patenti ning esitatud on veel seitse taotlust.

Arendusfaasi on jõudnud koostöös Eesti Maaülikooliga loodud luumurrufiksaator ja müomeeter ehk diagnostikavahend kudede seisukorra hindamiseks. Fiksaatorit arendatakse edasi koos Briti firmaga, kellega on sõlmitud testleping. Müomeetrit arendab ülikooli spin-off-firma.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Derivco is looking for a ENVIRONMENTS SUPPORT ENGINEER

Derivco Estonia OÜ

23. september 2017

Artiza Networks is looking for an R&D TEAM LEADER

Manpower OÜ

03. september 2017

Derivco is looking for a VIDEO PRODUCTION SPECIALIST

Derivco Estonia OÜ

15. september 2017

Käsi­raamatud