17. september 2007
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Küberkurjategijad sihivad suhtluskeskkondi

Interneti suhtluskeskkonnad Facebook või Orkut sisaldavad nii palju infot inimeste isiku kohta, et need andmed on hakanud paeluma organiseeritud küberkuritegevust.

Suhtluskeskkondade kõrval on huviobjektiks ka mängukeskkonnad, kus paljud mängijad lisaks mängimisele ka omavahel suhtlevad, teatas The Times.

Keskkondadesse ülesriputatud info on veebisulidel abiks uute rünnete ettevalmistamisel, hoiatab arvutiturvafirma Symantec. Suhtluskeskkondades leiduv info pole tavamõistes konfidentsiaalne - töökoht, hobid või näiteks see, mida inimesed armastavad nädalavahetusel ette võtta. Seda ära kasutades saab aga rämpsposti saata palju täpsemini - meelitades pealtnäha ehtsa e-mailiga inimese lõksu.

Netisulide tegevust iseloomustab Symanteci sõnul aina kasvav professionaalsus ning lihtsast häkkerlusest on aina enam saamas majandusharu, kus liiguvad miljardid dollarid. Samuti on aina keerukamaks muutunud küberkurjategijate arsenal: näiteks saab üles seada paljusid lõksudega varustatud veebikülgi üheaegselt ning virtuaalsete mängukeskkondade kasutajakontosid kasutatakse rahapesuks.

"Veeb 2.0-tehnoloogia puhul ei ole tavaks need turvalisusnõuded, millega me oleme harjunud tavaliste veebikeskkondade puhul. Nii ei anna need keskkonnad turvahoiatusi, kui kasutajad lisavad oma lehele uut infot," ütles Symanteci turvavaldkonna direktor William Beer.

Facebooki keskkonnas võib suli esineda näiteks juristina ning lisada kirja viiteid üritustele, millest inimene ise on oma profiilis kirjutanud. Nii tundub kirja saajale, et tegu on ehtsa kirja, mitte rämpspostiga.

Samuti on aina rohkem levinud virtuaalkeskkondades valekontode avamine, et nende abil raha pesta. Symantec hindab sellise äri käibeks üle 10 miljardi dollari aastas.

Mängukeskkondades osaleb üle maailma 217 miljonit inimest ning neid inimesi ohustavad nn soodustustepakkujad, kes tegelikult sokutavad arvutisse pahavara, mis saadab kõik klahvivajutuste salvestused kurjategijatele.

Endiselt on kõige levinum pettusteliik siiski krediitkaardipettused. Niinimetatud zombiarvutite hulk, mis saadavad laiali rämpsposti ja pahavara on siiski langenud - tänavu esimese poolaastaga 17 protsenti langust. Erineva sisuga lõkssõnumeid tuvastas firma selle ajaga 196 860, selles vallas on tõus olnud 18 protsenti.

Veel teatas Symanteci raport, et maailma zombiarvutite võrkudest 29 protsenti asub Hiinas. Microsofti Internet Explorer on endiselt kõige ebaturvalisem veebilehitseja, 2007. aasta esimesel poolel registreeritud 105st turvaaugust 39 leiti Explorerilt. Siiski on aastaga toimunud edasiminek, mullu samal ajal oli Exploreril 54 turvaauku.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755