Kuidas ettevõtet võrgus laimata ja selle vastu astuda

Internetikasutuse laienemine on toonud nii
rahulolematutele töötajatele, klientidele, äripartneritele kui konkurentidele
kaasa suurepärase võimaluse mõnd ettevõtet võrgus halvustades teda
lämmatada.

"Ärile saab võrgus igat moodi kahju tekitada. Kasutatavate meetodite hulk sõltub ainult pahategija andekusest," rääkis intellektuaalomandiga tegelev Manhattani advokaat Marc S. Friedman. Võib vaid põhjustada ärritust negatiivse kommentaariga, kuid ka põhjustada äris tõsiseid probleeme näiteks levitades firmasaladusi või levitades kuuldusi ebaeetilisest käitumisest, kirjutas eile New York Times. Võib ka avada eraldi saidi nurina levitamiseks konkreetse firma üle või üritada registreerida oma sihtmärgi nimega domeeni.

Massachusettsi jõusaaliomaniku Katie Lamberti jaoks saabus rünnak anonüümsete postitustena AOLi kollastel lehekülgedel. Jõusaal olevat kole kallis, rahvast üleliia täis ja segamini. Kui mõned rahulolevad kliendid üritasid samas neid väiteid ümber lükata, said nad kurjamilt kohe vastulöögi. Lambert üritas oma sõnul kontakti võtta AOLiga, kuid ei jõudnud kunagi välja kellegini, kes oleks võinud materjalid võrgust kõrvaldada. "Igaüks võib kirjutada mida tahes, olgu see tõsi või mitte. See võib just praegugi minu ärile kahju teha," seletas ta. Lõpuks taipas ta, et kirjutaja on klient, kes ei soovinud klubiga lepingut katkestades maksta selle eest ette nähtud sajadollarilist tasu. Lambert lasi oma juristil tollele naisele kirjutada ja nõuda valede lõpetamist. Need lõppesid, kuid Lambert õppis juhtunust enda sõnul seda, et ettevõte peab pidevalt jälgima, mida temast võrgus räägitakse. Ärid ei ole ainsad, kellele taoline asi muret teeb. Poliitikud või muud avaliku elu tegelased võivad leida end küberruumi anonüümsusest julgust saanud kommentaatorite risttulest. Sellised asjad võivad mõjuda palju rohkem kui lihtsalt ärritavalt, rahalised kahjud võivad ulatuda miljonitesse ja võivad koguni ärile lõpu teha, kirjutas ajaleht.

Advokaatide, internetispetsialistide ja teiste asjatundjate arvates võib tihtigi parim viis reageerida olla ignoreerimine, kuivõrd vastutegutsemine võib kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi. "Tihti on reaktsioon, eriti väikefirmade puhul, vihastada ja avaldada vastukiri. Nii teevad ka mõned suurfirmad. Tihti ootab ärritavate kirjatööde autor sellist vastust kannatamatult," rääkis New Yorgi intellektuaalomandi valdkonna advokaat Barry Werbin, "see võib kahju koguni suurendada, valades vaid õli tulle." Kui materjal tõesti teeb kahju ärile, mitte ainult sihtmärgi egole, võib vastamiseks leida paremaid viise. Yahoo, AOL ja MySpace võivad palve peale pahameelt tekitava materjali eemaldada, kuid ei ole kohustatud seda tegema. Isegi kui seda tehakse, võib kahju olla juba sündinud. Samuti on pahatahtlikult meelestatud isikul võimalik avaldada oma teksti arvutuis muudes kohtades.
“Uus tarbija arvamusavaldus ilmub iga viie sekundi tagant," rääkis firma Buzz Logic juht Rob Crumpler. Firma pakub ettevõtteile võimalust kindlaks teha mõjukaid blogijaid.

"Inimesed mõtlevad: "See on kõigest veeb. See ei ole nii väga tähtis,"" ütles konsultatsioonifirma juht Samantha DiGennaro, kuid tema sõnul võib võrgus ilmuvat pidada olulisemaks näiteks ajalehest või muust paberile trükitust. Mõned suured kaubandusettevõtted blogivad või vastavad rünnakutele anonüümselt. DiGennaro arvates on anonüümsuse taha peitumise asemel kohasem vastata firma nimel, kuid sealjuures lähtudes vastates individuaalselt asjaoludest iga eri juhtumi puhul. Tehniliselt on võimalik ka seada otsingumootoreid nii, et positiivse tooniga materjalid ilmuvad otsitulemuses eespool, mattes negatiivsed tahaotsa.

Kasuliku praktika hulka kuulub nii isikustatud meiliaadresside kui võimalike pahatahtlike domeeninimede registreerimine. Viimased registreeritakse mitte kavatsusega neid kasutada, vaid vältimaks nende kasutamist teiste poolt. Kasulik on registreerida tavalistest kirjavigadest tulenevad võimalikud inimlikud eksitused veebiaadressi sisestamisel, samuti ettevõtte veebiaadressi võimalikud lihtsalt tuletatavad halvustava varjundiga variandid. Peale .comi on kasulik silmas pidada ka lõppe .biz ja .org. Kulud sellele ei ole suured. Advokaat Friedmani sõnul oskavad vähesed ettevõtted ette mõelda potentsiaalselt võimalikule olukorrale, kus kahjustavalt sarnane veebiaadress tuleks kelleltki hea raha eest ära osta. Kaupade ja teenuste müüjail tuleks kahtlemata registreerida oma nimi kaubamärgina vältimaks selle kasutamist võrguaadressina kellegi teise poolt, märgivad juristid.

Äripsühholoogi ja karjäärinõustaja Debra Condren`i sõnul võib juhuslik negatiivne kommentaar ettevõttele usaldusväärsust koguni lisada, mitte seda kärpida. Inimesed tahavad näha erinevaid arvamusi ja kui näiteks firmablogis on ainult ja üksnes kiitvad sõnavõtud, võivad nad kahtlustada tsenseerimist, erinevate arvamuste olemasolu näib tõesemana, rääkis Condren.

“Mõnedele inimestele ei meeldi nii või teisiti see, mida te müüte," märkis ta, "võtke seda normaalse asjana ega ärge laske sel segada oma öist und. Enamusele inimestest on arusaadav, et tegu on "hapude viinamarjade" reaktsiooniga."

Angie Hicks`i, kasutajate firmareitinguid koguva lehekülje Angie’s List asutaja sõnul laekub vahel kaebusi iga firma kohta, kuid see, kuidas firma vastab, võib öelda tema kohta palju rohkem kui kaebus ise: “Firma tugevust võid näha sellest, kuidas ta tegutseb probleemide esile kerkides."

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Derivco is looking for a SENIOR JAVASCRIPT (H5) DEVELOPER

Derivco Estonia OÜ

15. september 2017

Artiza Networks is looking for an R&D TEAM LEADER

Manpower OÜ

03. september 2017

Derivco is looking for a SENIOR JAVASCRIPT DEVELOPER

Derivco Estonia OÜ

15. september 2017

Käsi­raamatud