4. jaanuar 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Siiski on kaval juba alguses ees komistuskivi. Kirillitsas oleks Vene domeenide praegune lõpu .ru asemel asutama .py. Aga seda domeeni kasutab juba Paraguay.

Rahvusvaheliselt domeeninimede kasutamist kontrolliva agentuuri Icann esindaja Kim Davis ütles The Guardianile, et Venemaa tahab nüüd saada kirillitsas domeeni .rf.

Venemaa ideega sarnane idee on juba töös Hiinas, kus testitakse võimalust kasutada hieroglüüfe .net, .com ja .cn asemel.

Kuid põhiküsimus on, kas Venemaa võtab kasutusele rahvusvaheliste domeeninimede tarbeks oma juurserverid, mis otsustavad, kas edastada internetikasutaja päringuid või mitte. Praegu asub põhiosa sõltumatuid interneti juurservereid USAs.

Halvimal juhul peavad kõik rahvusvahelised firmad registreerima oma domeenid .rf lõpuga, et neid saaks kirillitsal põhinevas Vene internetis kasutada. Selline stsenaarium annaks Venemaale täieliku kontrolli oma domeeninimede üle.

Sel juhul poleks Venemaal mingit põhjust karta Paraguayd, aga Vene kodanike puhul suureneb oht, et nad jäävad rahvusvahelisest internetist äralõigatuks.

Kim Davise sõnul on kirillitsat kasutavate klaviatuuride puhul keeruline leida domeeninimesid, mis vastaksid rahvusvaheliselt kasutuses olevale Ascii-koodisüsteemile. Kui Vene süsteemil pole sidet Ascii-koodidel põhineva internetiga, siis on Venemaa internet muu maailma võrgust äralõigatud.

Täpselt sama küsimus on õhus Hiina puhul. Kas luua side ülejäänud võrguga või jääda üksi.

Üks võimalus on veel: igale kodanikule on väljastatud IP-aadress, mida ta kasutab sõltumata sellest, kus ta internetti siseneb.

Kui venelased kavatsevad minna üle oma juurserverite peale, võib seda internetiturvalisusega tegeleva firma Fortinet esindaja Guillaume Lovet’ sõnul võrrelda kõige otsast ülesehitamisega, aga ka kogu olemasoleva prügikasti viskamisega.

Venelased ise on hinnanud, et 90 protsenti internetisuhtlusest toimub riigi sees ning vaid 10 protsenti välisilmaga, see 10 protsenti oleks iseseisva võrgu puhul muu maailmaga toimuvast suhtlusest ilma.

Samas rääkis Internet Governance Forumi nõunik Wolfgang Kleinwachter, et on kuulnud kõlakaid, nagu oleks valitsusel kavas anda kodanikele välja autoriseeritud salasõnad või turvakoodid, mille abil on võimalik siseneda ülemaailmsesse internetti. Seega saaks Kreml kontrollida iga kodanikku suhtlust välisilmaga. Valitsus on aga teatanud, et see abinõu on vajalik küberkuritegevuse piiramiseks.

Küberkuritegevusega tegelevad eksperdid on aga veendunud, et idee sulgeda Venemaa küberkurjategijad oma riiki on ette läbi kukkunud. Kui praegu on rahvusvahelised turvaeksperdid juba suutnud luua pildi Vene küberpättide töömeetoditest, siis müür Venemaa ja muu interneti vahel muudaks kogu senise töö kasutuks.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb