17. jaanuar 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna (CERT Eesti) juhataja Hillar Aarelaiu sõnul on asi tõsine. Viiruse abil on juba rünnatud ka Eesti pankade kliente.

Kui varem võis kasutaja pahavarast aru saada selle järgi, et panka sisenemisel küsiti näiteks mitut koodi, siis nüüd on liikvel uut tüüpi viirused. Neid saab leida vaid viirusetõrjega, ilma tarkavara kasutamata ei ole nakatunud ja viirusest puhta arvuti erinevust võimalik näha. Nn troojalased nimedega Limbo ning Sinowal sisenevad kaitsmata arvutitesse kasutaja teadmata ja lisavad sinna koodi, mis annab kontrolli arvuti üle.

Kui kasutaja tahab olla kindel, et tema arvuti ei ole uut tüüpi viirustega nakatunud, tuleks arvuti puhastada viirusetõrjega. Kuna need viirused uuenevad kiiresti, on hea kasutada mitme eri firma tarkvara ja lasta neil oma arvuti üle kontrollida.

Aarelaiu sõnul tuleb analoogseid juhte pidevalt ette. Murettekitav on aga see, et mullu jõulude ja aastavahetuse perioodil langes inimeste valvsus ning internetikuritegude arv kasvas jõudsalt. Samuti tuleb ettevaatlik olla läheneva valentinipäeva perioodil.

"Kuna pangad on meil hästi kaitstud ja kurikaelad nendeni ei pääse, siis on otsustatud minna nn ise inimese koju rahale järgi," sõnas Aarlaid.

Tema sõnul toimib asi lihtsalt. Sulle saadab keegi sõber pahaaimamatult postkasti kirja mõne toreda filmiga. Sina tahad filmi näha ning avad saadetud lingi. Ekraanile ilmub kiri, mis palub sul filmi vaatamiseks alla laadida teatud programm. Laetava programmiga tuleb sinu arvutisse viirus, mis võimaldab kurikaeltel arvutis vabavoliliselt opereerida.

Eelmisel aastal ründas viirus populaarset rahvusvahelist suhtlusportaali Orkut. Aarelaiu sõnul reageeris Orkut sellele kiiresti ning võttis kasutusele täiendavad turvameetmed suhtlusportaali turvalisuse tõstmiseks.

SEB Ühispanga,Nordea Eesti panga ning Sampo panga andmetel ei ole nende kliendid rünnaku ohvriteks langenud.

CERTi poolt saadetud sõnum ei ole mõeldud inimeste hirmutamiseks, vaid selleks, et juhtida tähelepanu sellele, milliseid internetilehekülgi külastatakse.

"Kui viirus on arvutisse tulnud, ei ole mõtet ise selle vastu võitlema hakata, vaid pöörduda spetsialisti poole. Tavaliselt on see ikka nii, et kui oskamatu ise autot remontima hakkab, võivad lood halvemuse, mitte paremuse poole pöörduda," sõnas Aarlaid.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb