18. jaanuar 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Erinevalt Vikipeediast, kus artiklid on vabatahtlike autorite ühise töö tulemus, on igal Knoli artiklil üks konkreetne autor, kelle pilt ja mõned asjassepuutuvad andmed on lugejaile näha. Hetkel saab projektis osaleda vaid kutsetega, kuid peagi plaanitakse veebileht avada kõigile soovijaile. Sellest hetkest alates tekib olukord, kus ühe märksõna või teema kohta võib Knolis olla mitu erinevat artiklit. Lugejad saavad artikleid hinnata ning kõrgeima reitinguga artikkel pakutakse Google’i poolt päringu teostajaile esimesena välja, kirjutas Technology Review.

Google pole veel projekti kuigi detailselt kirjeldanud, kuid olulisel kohal saab erinevalt Vikipeediast olema konkreetse autori panuse esile toomine.

Community Nexti asutaja Noah Kagan näeb selles sammu paremuse suunas. „Kui inimese nimi on nende töö kõrval, siis suhtuvad nad ülesandesse tõsisemalt,” leidis ta. Knolil on ka vahendid hindamaks artikli usaldusväärsust, näiteks viited algallikatele ning autori töökogemus ja teaduskraadid. Seega on Knolil hea võimalus kaasata eksperte, kellele ei meeldi Vikipeedia stiil, kus põhimõtteliselt võib igaüks oma ala maailma parima spetsialisti töö ümber kirjutada.

Paljude teemade kohta saab Knolis kahtlemata olema mitmeid võistlevaid artiklid ning ka seda peetakse projekti tugevuseks, sest võistlusmoment sunnib autoreid enam pingutama. Vikipeedia administraator Mark Pellegrini vaidleb aga vastu ning näeb siin kahte probleemi.

„Ma arvan, et juhtub see, et meil on viis kuni kümme võistlevat artiklit, millest ükski pole nii hea, kui artikkel, mille nende artiklite autorid koos kirjutada suudaksid. Teine probleem on selles, et artiklite autorid võistlevad üksteisega ning ei loo hea meelega siselinke konkurentide artiklitele, küll aga enda omadele. Seega tekib nagu palju väikseid Knole, mis on üksteisest müüriga eraldatud.”

Raske saab see projekt olema Google’i jaoks ka seetõttu, et igasuguse entsüklopeedia nullist kirjutamine võtab kaua aega. Vikipeedial on kulunud üle seitsme aasta, et jõuda praeguse 9,3 miljoni artiklini. „Ei ole olemas mingit kiiret ja lihtsat teed selle asja kiiremini valmis saamiseks,” ütles Pellegrini.

Google’i üheks ilmselgeks eeliseks Vikipeedia ees on, et Google’il on tohutult raha ning väga head võimalused seda ka Knolis reklaamiga juurde teenida. Kui Knol suudaks ligi meelitada sarnase arvu kasutajaid, mida naudib Vikipeedia, oleksid võimalikud reklaamitulud väga suured. Vikipeedias reklaam puudub ning tegevust finantseeritakse vaid annetuste teel. Osa reklaamituludest saaks Google jagada artiklite kirjutajaile, neid seeläbi täiendavalt motiveerides.

Tasu saab tõenäoliselt olema tagasihoidlik, eriti alguses, kui saidil ei ole veel kuigi palju külastajaid. Samuti ei usu Kagan, et tasu iseenesest kedagi tööle motiveeriks. Pigem on see ikkagi tunnustusevajadus ning soov oma teadmisi jagada. Kagan viitab videoportaalile Revver, mis videote üleslaadijaile raha maksab, kuid selle populaarsus ei ole veel kaugeltki võrreldav YouTube’iga. „Sageli juhtub, et tulemus on halb, kui maksta inimestele millegi tegemise eest, millest nad väga vaimustuses ei ole,” ütles Kagan.

Google rõhub sellele, et tema kogemus veebiotsingute osas ja raha loovad Vikipeedia ees eelise. Kasutajate hinnangud on osutunud hästi töötavaks näiteks Amazonis, kuid esialgu pole veel selge, kui hästi töötaks see meetod kavandatava Knoli sisu hindamisel.

Google ise ei toimeta artikleid ega anna neile ka hinnanguid. Seega ei tea me veel, kas ja kui hästi kavandatav plaan töötab. Vikipeedias ja eelretsenseeritavais ajakirjades on aga olemas mehhanismid, mis peaksid jama ilmumist takistama.

Teadusajakirjad saadavad neile saadetud artiklid retsensentidele, kes artikli teemat väga hästi valdavad. Vastavalt retsensentidelt saadud tagasisidele otsustatakse, kas artikkel avaldada, saata autorile parandamiseks või lükata kohe tagasi. Vikipeedia artikleid jälgivad aga paljud vabatahtlikud kaastöölised, kes pahatahtlikud muudatused või ebatäpse sisu reeglina kiirelt eemaldavad või vaidlustavad.

2005. aastal viis Nature läbi uuringu, millest selgus, et seni maailma parimaks entsüklopeediaks peetud Encyclopedia Britannica ja Vikipeedia ei erine täpsuse poolest üksteisest kuigi olulisel määral.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb