Kas oled tehnoloogiast sõltuvuses?

Väga paljud inimesed on sõltuvuses
alkoholist, kofeiinist ja teistest meelemürkidest, kuid kas on võimalik olla
sõltuvuses ka mobiiltelefonist, iPodist ja teistest sarnastest tehnoloogilistest
vidinatest?

Ülemäärane tehnoloogialembus võib teadlaste sõnul osutuda probleemiks siis, kui hakkab segama või asendama normaalset näost-näkku suhtlust.

Siiski on aga mitmed eksperdid hoiatanud, et tehnoloogialembeseid inimesi ei hakataks liiga kiiresti nimetama sõltlasteks, sest sõltuvus on konkreetset füsioloogilist sisu omav mõiste, mida ei tohiks nii laialt kasutada, kirjutas LiveScience.

2006. aastal viisid Stanfordi ülikooli teadlased läbi uuringu inimeste internetikasutamise kohta, mis tõi välja mõned muret tekitavad tendentsid. Teadlased ei osanud siiski öelda, kas need juhtumid vajaksid meditsiinilist diagnoosi. Ajakirjas Perspectives in Psychiatric Care ütlesid teadlased, et internet võib põhjustada sõltuvusele viitavat käitumist.

Tel Avivi teadlaste 2007. aastal läbiviidud uuring paneb aga internetisõltuvuse ühele pulgale hasartmängusõltuvuse ja kleptomaaniaga. Uuring ilmus ajakirjas Journal of Clinical Psychopharmacology.

Houstonis asuva Menningeri kliinikus sõltuvushaigete ravi koordineeriv John O’Neill tunnistab, et ülemäärase tehnoloogiahuvi sõltuvushäireks kuulutamiseks pole veel piisavalt andmeid. Aga kui inimene ei suuda näiteks rahulikult filmi vaadata, sest iga natukese aja tagant tuleb telefoni kontrollida, siis on ilmselt tegu probleemiga.

O’Neilli sõnul on ohumärkideks ärritumine, kui ei saa mingil põhjusel oma sõltuvusobjekti kasutada, või endast välja minek internetiühenduse kadumise pärast. Halb märk on ka see, kui hakatakse oma tehnoloogiasõltuvust teiste eest varjama.

„Ma näen siin selgeid sarnasusi alkoholi- ja narkosõltuvusega,” ütles O’Neill.

Siiski on paljud eksperdid selle vastu, et liigset tehnoloogiakasutust sõltuvuseks nimetatakse.

„Inimesed kasutavad seda sõna väga vabalt, mõtlemata sellele, et tal on tegelikult kindel tähendus,” ütles Michigani ülikooli sõltuvusuuringute keskuse direktor Robert A. Zucker.

„Sõltuvushaigetele on omane igatsus ja vastupandamatu soov oma iha rahuldada, muude kohustuste eiramine ning endassesulgumine sõltuvusobjekti puudumisel,” ütles Zucker. „Ma ei ole teadlik ühestki teadustööst, mis kinnitaks, et rohkelt mobiiltelefoni kasutaval inimesel sellised tundemärgid avalduks. Kuni seda veenvalt tehtud pole, jään ma skeptiliseks. Sõltuvus on trendikas sõna, kuid antud juhul ei ole selle kasutus teaduslik.”

Teaduslik või mitte, kuid O’Neilli sõnul on selge, et ennastunustav tehnoloogialembus hakkab takistama normaalset suhtlemist teiste inimestega. „Olen veendunud, et tehnoloogia areng on inimkonda kõvasti aidanud, kuid mõned inimesed on sellega liiale läinud.”

Osa eksperte arvab, et tehnoloogiasõltuvuses olevatel inimestel on suurem risk langeda ka teiste sõltuvushäirete ohvriks.

„Sõltuvus kontrollib aju osa, mis on vastutav inimese premeerimise eest. Tavaliselt reageerib see organismile kasuliku tegevuse korral. Näiteks seks ja toit on inimesele bioloogiliselt vajalikud ning vastava vajaduse rahuldamise järel vallanduvad heaolutunnet tekitavad kemikaalid, näiteks dopamiin,” ütles Cincinnati ülikooli sõltuvusuuringute keskuse direktor Eugene Samoza.

„Kui tehnoloogia kasutamise peale samuti dopamiin vabaneb, siis on tegemist sõltuvust tekitava mehhanismiga,” ütles Samoza. „Nii on see paljude asjadega, mida inimesele meeldib teha. Seega ma arvan, et ka tehnoloogiast saab jääda sõltuvusse.”

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Käsi­raamatud