13. märts 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ray Tomlinson ei mäleta, mis oli esimese kirja sisu. Ta oletab, et see võis sisaldada tähekombinatsiooni QWERTY või midagi muud mõttetut, mis tekib, kui ühe käega klaviatuuri toksida, kirjutas The Times.

1971. aastal saatis Tomlinson USAs Massachusettsi osariigis Cambridge’is oma üsna algelise tarkvara Send Message Program abil sõnumi teise arvutisse, mis asus ühe meetri kaugusel. E-mail oli sündinud.

Kui ta oma saavutusest kolleegile rääkis, siis ütles see: „Ära kellelegi räägi. Me ei pea selliste asjadega tegelema.”

Nüüdseks on sellest saanud üks maailma kõige olulisemaid kommunikatsioonivahendeid. Kuid e-maili tulekuga on kaasnenud tohutu kogus rämpsposti, mille kustutamise ja sorteerimisega tegeleb hinnangute järgi igaüks meist aastas ligi 52 tundi.

Praegu 66-aastane Tomlinson ütleb, et ta ei suutnud ette kujutadagi, et tema leiutis leiab kurjategijate poolt nii laialdast kasutamist. Tänagi töötab ta firmas BBN Technologies, kus ta 29-aastasena jõudis läbimurdeni, mis aitas muuta maailma oluliselt väiksemaks.

„Tol ajal oli nende inimeste arv, kes e-maili kasutasid väga väike: 500 kuni 1000 inimest. Kui saidki rämpskirja, siis oli teada, kes oli selle saatnud. Alati oli võimalik öelda, et nii pole ilus.”

„Rämpspost on kindlasti probleemiks, kuid toona ma selle peale ei mõelnud,” ütleb ta. „E-mail on nagu iga tööriist, seda saab kasutada headel või halbadel eesmärkidel. Kui eesmärgiks on levitada arvutiviirusi, siis kasutad sa kõige populaarsemat suhtlusvahendit - e-maili.”

1970ndate algul oli Tomlinson üks ligi tuhandest teadlasest, kes USA kaitseministeeriumi tellimusel töötasid välja võrku ARPANET, mis oli interneti eellane.

Esimese e-mailiga oli probleemiks, kuidas eristada inimest, kellele kiri oli määratud ja arvutit või arvutivõrku, mida see inimene kasutab. Siin tuli appi märk @.

Samamoodi oleks võinud selleks märgiks olla nurksulud või koma. „Need märgid olid juba kasutuses ning ülejäänud märkidest oli @ parim. Lisaks edastas see infot asukoha kohta, mis tundus sobivat,” rääkis Tomlinson.

Esimesest e-mailist kulus veel 20 aastat, kui internet levis üle maailma ning e-mail jõudis massidesse. Kuid Tomlinsoni sõnul olid juba esimese mailiprogrammi puhul olemas põhiomadused, millega oleme tänagi harjunud – võimalus kustutada, vastata, edasi saata või kausta sorteerida.

Tomlinson ise kasutab tänapäeval Mozilla Thunderbirdi ning tal on Gmaili kirjakast. Outlook ei tundunud talle eriti atraktiivne. Samuti oli ta kunagi sunnitud blokeerima kõik Hotmailist sisse tulevad kirjad, sest need sisaldasid viirusi, kuid tänaseks on see situatsioon muutunud.

E-maili leiutaja kohta pole ta kuigi viljakas kirjasaatja. Ta saadab päevas välja tosin meili ning loeb umbes pooltsadat.

Kuid kas ta ei karda, et suhtlusprogrammide areng ning sotsiaalsed keskkonnad teevad tema leiutise kasutamisele lõpu?

„Ma oletan, et e-post ning vahetu suhtlemise meetodid sulanduvad kokku,” ütles ta. „sest alati vajavad inimesed asünkroonseid suhtlusvõimalusi – võimalust saata sõnumeid, mida ei loeta ja millele ei vastata otsekohe. E-mail just seda võimaldab.”

Loe ka: E-post: Hämmastavad arvud

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb