Kes kandideerivad maailma nimekaimale tehnoloogiaauhinnale? 2.

Mitteametlikuks tehnoloogia-Nobeliks nimetatud Millenniumi
tehnoloogiaauhinnale kandideerib neli leiutist ja nende autorid. Kõik need tööd
on mõjutanud maailmas miljonite inimeste elu.

Kes on aga tänavused kandidaadid ja mida on nad maailmale andnud? Loe ka esimest osa!

Viterbi algoritm

Andrew Viterbi 1960. aastast pärit leiutis on otseselt mõjutanud miljardite inimeste elu.
Nimelt lõi ta algoritmi, kuidas veaparanduskoodi dekodeerida. See on osutunud kõige efektiivsemaks lahenduseks mobiil- ja satelliittelefonisides kõne dekodeerimisel.

Ta avaldas algoritmi 1967. aastal, kuid see ei leidnud rakendust enne, kui arvutustehnika oli muutunud piisavalt võimsaks, et saada hakkama dekodeerimiseks vajalikke arvutusmahtudega.

Oma juristi soovitusel, kellele tundus, et leiutisel puudub rakendusväljund, jättis Viterbi algoritmile isegi patendi võtmata.

Ta oli üks Qualcommi asutajaist, aidates välja töötada CDMA-standardit, GSM-standardi rivaali, mis on täna kasutuses kolmanda põlvkonna mobiilsides.


Biomaterjalid asendavad süstalt

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi professor Robert Langer on loonud lahenduse, kuidas viia inimkehasse ravimeid kontrollitud kogustes ja seda ilma süstla abita.

Selle teevad võimalikuks naha pinnale asetatud polümeerid, mis annavad kehasse ravimit täpselt kontrollitud kogustes. Langeri peamine läbimurre on kolmemõõtmeline polümeerimaatriks, millest ravimimolekulid suudavad läbi minna ja patsiendi kehasse siseneda.

Tema töö on teinud võimalikuks uudse ajuvähi ravimeetodi. Samuti on Langeri töödel olnud oluline roll kudede asendamise alal, muuhulgas ka bioloogiliste kudede sünteetilistega asendamises.

Tema nimele on välja antud 600 patenti, ta on avaldanud ligi tuhat teadusartiklit ja 13 raamatut.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Arvamused

Käsi­raamatud