14. aprill 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Ilmselt on vallaliste seas keskmiselt enam noori, kellel on suurem huvi olla ümbritseva maailmaga püsiühenduses,” ütles Custom Research Baltic Eesti divisjoni juht Mauri Sööt. Pensionäridest omab tänaseks arvutit kodus viiendik. Interneti kasutajaid on pensionäride seas mõnevõrra vähem.

Arvuti on kodus valdaval enamusel 15- kuni 45-aastastel eestimaalastel. Selles eagrupis on ka kõige enam internetikasutajaid. 46- kuni 74-aastastest on koduarvuti ligikaudu pooltel ning sama palju on keskealiste ja vanemate inimeste seas internetikasutajaid.

Kodus omavad arvutit teistest sagedamini inimesed, kes on iseendale tööandjaks, töötavad juhtival kohal või spetsialistina. Enamlevinud on koduarvuti ning interneti kasutamine nende seas, kel on kesk- või kõrgharidus. Uuringus osalenud muu rahvuse esindajad omavad kodus arvuteid ning kasutavad internetti võrdselt eestlastega.

"Uuringutulemused näitavad, et kodus omavad arvutit sagedamini inimesed, kelle kuusissetulek on suurem. Samuti on interneti kasutamine enam levinud suurema kuussissetulekuga inimeste seas. Nii näiteks on selge seos ühelt poolt internetiühenduse ja koduarvuti omamise ning teisalt sõiduauto omamise vahel peres," juhivad uuringu korraldajad tähelepanu.

„Fakt, et madala sissetulekuga inimesed ei oma nii sagedasti kodus arvutit ega kasuta internetti, peaks olema huvipakkuv nii avaliku kui erasektori teenuspakkujatele. Trend teenuste kolimise suunas internetti tähendab ühtlasi ka osadele elanikkonna gruppidele neist avalikest ja erasektori teenustest ilma jäämist. Kui madalama maksejõuga inimesed ei kujuta e-kaupmeestele probleemi, siis riigi jaoks on see üks ühiskonnas sidususe hoidmise ja säilitamise küsimusi,” nendib sotsioloog Sööt.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb