27. mai 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Internetiekspert Jakob Nielseni aastaraporti põhjal on kasutajad muutunud internetis aina kannatamatumaks, teatas BBC.

Lihtsalt netis aja surnuks löömise asemel eeldatakse, et lehekülg on kiire, soovitud info õnnestub kiiresti leida ning seejärel kiiresti lehelt lahkuda.

Enamik netikasutajaid suhtub kõikvõimalikesse peibutustesse kahtlevalt, sama kehtib ka kujundusvõtete kohta, mille eesmärk on kasutaja tähelepanu hoidmine. Kasutajad käituvad pigem nagu oleks neil tuli takus ning nad eeldavad, et soovitud eesmärk õnnestub lahendada.

Nielseni järgi leiab praegu internetist soovitu 75 protsenti kasutajatest, 1999. aastal oli see näitaja 60 protsenti. Siin võib Nielseni sõnul näha kahte põhjust. Esiteks on kujundusvõtted paranenud, samas on ka kasutajad võrgukeskkonna omapäradega rohkem harjunud. Tänapäeval teavad netikasutajad, mida nad võrgust tahavad ja kuidas seda saada. Seega on kasutajad muutunud tundetuks kõikvõimalike promotrikkide ja lehe toimetajate poolt tehtud esiletõstete suhtes.

“Netikasutajad on olnud alati halastamatud ning tänapäeval seda enam,” ütles Nielsen. “Inimesed soovivad leheküljelt kindlat infot ning neil on väga vähe kannatust.” Nielseni sõnul leheküljed hetkel veel neid põhimõtteid ei jälgi. Endiselt ollakse arvamusel, et just nende lehekülg on eriline, huvitav ning kõik pakutav teeb inimesi õnnelikuks.

Kuid kasutajaid tüütab kõikvõimalik lisamaterjal ja vidinad, mis justkui peaks muutma lehekülgi kasutajasõbralikumaks. “Need lisad tõstavad ainult lehekülje laadimisaega,” ütles Nielsen.

Samuti on toimunud mõne aastaga oluline muutus. 2004. aastal püüdsid inimesed leida firma või asutuse kodulehelt soovitud infot või siis püüti orienteeruda linkide abil. Tänapäevaks on selliseid netikasutajaid jäänud alles vaid neljandik. Ülejäänud eelistavad kasutada otsingut ning leida kohe soovitud info.

“Otsimootorid põhimõtteliselt valitsevad internetti,” ütles Nielsen. Siit siiski ei järeldu, et otsimootorid teevad oma tööd täiuslikult. “Üldiselt peab see, kes tahab võita Google’it, tulema välja parema otsinguga,” lisas ta.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb