20. juuni 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Bidoloo väikeomanik ei taha kiiroksjonist rääkida

Bidoloo omanikeringi kuuluv Tarmo Toome ütles, et küsimustele kasumist, hasartmängumaksust ja internetioksjonite kuldajastust peaks vastama soomlased, kuna talle kuulub ärist vaid väike osa.

Aripaev.ee küsis Toomelt, kas ostukirele keskenduvad veebioksjonite korraldajad peaks tema hinnangul hasartmängumaksu maksma ja kui kaua Eestis hasartmängumaksu ja muude piiranguteta aeg kesta võiks.

Bidoloo Soome omanikelt pole aripaev.ee veel vastuseid saanud. Internetioksjonite korraldamisega seonduvat pole kommenteerinud ka Vaus ning Eurocent24.

Rahandusministeeriumi andmetel pole kavas hasartmänguseadust muuta. Meelelahutuslike internetioksjonite korraldaja selle seaduse piiresse praegu ei mahu.

Hasartmängud jagunevad õnnemängudeks, osavusmängudeks, totalisaatoriteks ja kihlvedudeks, selgitas ministeerium. Õnnemängu ehk kasiinomängu tulemus sõltub juhuslikust numbrikombinatsioonist kaardipakis, ruletikettal, täringul, mänguautomaadis või mujal. Osavusmängu tunnuseks on füüsiline osavus, kihlveod ja totalisaatorid panustavad aga sündmuse toimumisele või ärajäämisele.

Seega pole internetioksjonil hasartmängu tunnuseid, leidis rahandusministeerium. Asjaolu, et oksjoni puhul pole pakkumise hetkel viimase pakkumise tegijale teada, kas ta pakutakse üle või mitte, ei muuda oksjonit hasartmänguks selle klassikalises tähenduses.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755