26. juuni 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arvutused näitavad küll erinevaid tulemusi, vähima kokkuhoiuna pakutakse mõnikümmend miljardit eurot, kuid sellegipoolest on uurijate hinnangud suutnud Euroopa Liidu otsustajaid e-arvete kasulikkuses veenda, kirjutas kauppalehti.fi.

„E-arved ei ole enam vaid hullude põhjamaalaste jutt,“ ütles Nordea panga ühtse euromaksete piirkonna SEPA spetsialist Erkki Poutiainen, kelle sõnul on sõnum „Väldi paberit“ jõudnud kõikjale Euroopa Liidus.

Euroopa Komisjon toetab elektrooniliste arvete saatmist ettevõtete vahel kõikides liikmesriikides. Praegu aga on Euroopas e-arvete osakaal alles 3% kogu arvete mahust. Üks põhjustest on ilmselt puuduv ühtsus.

„E-arve määratlus on riigiti erinev. Osa riikides kehtiv arve on teises seadusetu,“ ütles Poutiainen. Standardid ei ole veel paigas, kuid arengusuund on selge.

Nii tegelevadki Euroopa Komisjon ja SEPA asjatundjad reeglite väljatöötamisega. See aga võib kaua aega võtta. Poutiainen tuletab meelde, et ELis jõuavad asjad otsusteni pika aja jooksul, mistõttu võiks ühine e-arvete süsteem kehtima hakata umbes kümne aasta pärast.

Euroopas saadetakse aastas välja umbes 30 miljardit arvet.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb