17. juuli 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jää hüvasti, arvutihiir!

Arvutihiir on juba ligi 40 aastat vana, kuid nüüd on tema elupäevad loetud. Juhtiva uuringufirma Gartner analüütikute sõnul kaob hiir kasutusest lähema kolme kuni viie aasta jooksul.

Hiire asemel võetakse kasutusele puutetundlikud ekraanid ja lahendused, mis suudavad ära tunda liigutusi või näoilmeid, kirjutas BBC.

„Lauaarvuti puhul saab hiir suurepäraselt hakkama, kuid koduste meelelahutussüsteemide või sülearvuti puhul on hiire lips läbi,“ ütles analüütik Steve Prentice. Ta põhjendas oma ennustust mitmete elektroonikatootjate pingutustega luua lahendusi, mille algidee on pärit arvutimängude maailmast.

„Panasonic näiteks pakub tavalise kaugjuhtimispuldi asemel võimalust kodukino juhtida käeliigutustega,“ ütles ta. „Samuti tunneb süsteem ära sinu näo ning kuvab ekraanile sinu TV-menüü. Käeliigutuste abil saab sealt valida, mida soovid.“

Sony ja Canon ning teised video- ja fototootjad kasutavad näotuvastust, mis toimib reaalajas ning saab aru isegi sellest, kui inimene naerab. Samuti on juba olemas lahendused, mis suudavad lugeda ajus toimivaid signaale, ehk sisuliselt mõttelugejad, mille abil saab arvutit juhtida. Esimesed sellised peaksid turule jõudma septembris.

Hiiretootjad pole muidugi nende lõpuennustustega päri. Logitechi juhtimisrakenduste valdkonna vanem, asepresident Rory Dooley ütles, et kuuldused hiire surmast on tugevasti liialdatud. Logitech on maailma suurim hiirte ja klaviatuuride tootja, viimase 20 aasta jooksul on firma neid üle maailma müünud üle poole miljardi.

Dooley sõnul põhjendab just see arv, kui oluline on hiir. Samas nõustus ta väitega, et erinevaid võimalusi inimese ja arvuti omavaheliseks suhtluseks on lisandunud, ka Logitech toodab neid.

Tema sõnul on meelelahutusseadmete ühtesulamisest räägitud juba aastaid. Tänapäevane teler töötab nagu arvuti ja arvuti nagu teler.

Hiire leiutas Douglas Engelbart Stanfordi uurimisinstituudis töötamise ajal. Ta pole oma leiutise eest saanud autoritasusid, sest patent aegus 1987. aastal, kui hiire massidesse viinud arvutirevolutsioon alles hakkas pead tõstma.

Hiirele kadu ennustav analüütik on siiski kindel, et klaviatuur jääb teksti sisestamise vahendina alles. „See lihtsalt pole kergesti asendatav, küll aga murdub paradigma, mis näeb arvuti juhtimiseks ette hiirt ja klaviatuuri,“ ütles Prentice.

Loe Novaatori lugusid samal teemal: Geniaalsed leiutised 9: Arvutihiir

Suured IT-visionäärid: hiire leiutaja Douglas Engelbart

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755