Multikultuursetes ettevõtetes töö sujub

Kuigi Paabeli torn jäi keeleprobleemide
tõttu ehitamata, liigutavad Eesti ettevõtetes töötavad hispaanlased, ukrainlased
ning jaapanlased raha fondidesse, toiduaineid ladudesse ning mõtteid
reklaamidesse muretult.

Eesti on viimaste aastate jooksul muutunud üpris multikultuurseks kohaks, nagu selgus rahvastikuministri büroo korraldatud konkursi käigus, mille auhinnad täna üle antakse.

Nimelt otsiti selle raames firmasid, kus tööl palju erirahvusest inimesi. Nagu selgus, on selliseid ettevõtteid mitte ainult ühe-kahe välismaalasega, vaid lausa 7-8 eri rahvusest inimestega.

Kõige ehedam näide on vast Hansa Investeerimisfondid, kus firma juhi Roberti Kiti sõnul võib aeg-ajalt kuulda vene, eesti ning veel paari endise nõukogude impeeriumi keele kõrvalt ka inglise, hispaania ja itaalia keelt.

"Ega meil kirja pandud poliitikat pole, et peab võtma sellest või teisest rahvusest inimesi tööle. On lihtsalt nii aja peale kujunenud," räägib Kitt. Uurin, kas välismaalasi eelistatakse mingitel erilist põhjustel, näiteks seetõttu, et eestlastel pole piisavalt oskusteavet, mida fondide manipuleerimisel tarvis läheb.

"Mingit üldistust siin teha ei saa. Valime igale positsioonile sobiva kandidaadi, tegemata kitsendusi, et peab eesti keelt oskama," ütleb Kitt skeptilist mõttekäiku kinnitamata ja ümber lükkamata. 28pealisest tiimist on Kiti sõnul nii umbes veerand välismaalased.

Konkursil pälvis esimese koha külmutatud toiduainete müügiga tegelev firma Arktik, kus tööl seitsme eri rahvuse esindajad. "Töötaja on ikka töötaja ja tasu on kokkuleppel," ütleb ettevõtte personalijuht Kadi Ratas vastuseks küsimusele, kas näiteks Ukraina või Hiina päritolu inimestele tuleb vähem maksta.

Loe lisa tänasest Äripäeva ajalehest.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Käsi­raamatud