Kommentaar: õnn odava IT ostu puhul on üürike

Majandussurutises on arusaadavalt
põhiteemaks kulude kokkuhoid, mis puudutab tugevalt ka IT-süsteemide ja
-teenuste turgu.

Järsk kulude külmutamine võib aga seada ohtu võimalused uueks kasvuks – kes hakkab alles uue buumi ajal end arendama ja üles ehitama, on juba hiljaks jäänud.

Paljud tänased IT ostuotsused tehakse ainult hinnasildi järgi, võtmata arvesse hangitava seadme kaudseid kulusid ehk omamise kogukulu.Hangetes võrreldakse eeskätt seadmete tehnilisi näitajaid jõudluse, mahtude jms osas ning valitakse suurimate parameetrite parim hind. Kõik suurtootjate arenduskeskused töötavad endiselt eesmärgi nimel mahutada võimalikult väikesele pinnale maksimaalselt arvutusvõimust. Kuid maksimaalse võimsusega protsessoreid või salvestusruumi pole ühe keskmise ettevõtte/riigiasutuse infosüsteemi vajaduste katmiseks üldse vaja.

Üleüldisest kulude kasvust ei pääse me keegi. Seetõttu oleks just nüüd õige aeg hakata tõsisemalt mõtlema ostetavate seadmete tulevikukuludele. Ameerika Keskkonnakaitse Agentuuri hinnangul moodustas 1996. aastal serveri ostuhind kogukulust 63%, 2008. aastal aga pelgalt 23%. Ülejäänud 77% kulust tekib peale serveri ostmist – elektrikulu, vajaminevad litsentsid, inimressurss, serveri ruumipind, tarkvara, riist- ja tarkvara värskendus, hooldus ja koolitus. Serveri toiteks ja jahutuseks kuluv elektrienergia – mille hind kohe kindlasti odavamaks ei lähe – moodustab omakorda pea poole elutsükli kulust.

Õige võidujooks käib nüüd innovaatiliste lahenduste leidmisel eesmärgiga vähendada seadmete ülalhoiukulusid ja pikendada nende eluiga. Riistvara poolel on peatähelepanu tarbitava energia ja toodetava soojuse hulga vähendamisel. Just seetõttu on paljudele ehk üllatusena võimsamates IBM Power platvormi serverites taas kasutusel vesijahutus, tänu millele on jahutuskulud 40% väiksemad.

Järjest kuumemaks teemaks on muutumas ka tööjõu hinna tõus, inimressursi juhtimisega seotud riskid ning töötajate teadmuse kättesaadavus. Nutikad IT poisid on kindlasti võimelised keerulisi lahendusi üles ehitama ja neid ka majandama, aga mis saab siis kui see ainus tark mees töölt lahkub või kui nn. isetehtud keerukasse lahendusse viga satub? IT-lahenduste dokumenteerimine ei ole sageli esimene prioriteet. Alternatiiv on valida seadmeid, millel on kaasas automaatsed haldusvahendid või mis on tootja poolt komplekteeritud-konfigureeritud.

Enamjaolt ostavad ettevõtted IT-vahendeid oma maksimaalse vajaduse järgi (mobiilioperaatoritel nt jõulude tippaeg), mille kogujõudlusest kasutatakse hiljem igapäevaselt alla 30%. Samas erinevad infosüsteemid vajavad maksimum jõudlust erinevatel ajahetkedel. Sellest tulenevalt töötab suure osa aega meie kallis IT ressurss nn tühikäigul, kuid elektri-, jahutus-, haldus jm kulud tiksuvad endiselt täisvõimsusel edasi. Siin tasub mõelda virtualiseerimislahendustele, mis võimaldavad ressursse dünaamiliselt ümber jagada ning luua serveripargile optimaalseima tööreþiimi. Näiteks öösel tasub mõned seadmed või nende osad lihtsalt automatiseeritult välja lülitada.

Kindlasti pole ettevõtte üldkulude optimeerimine IT-spetsialisti kohustus. Seetõttu tasub eriti tänases majandusolukorras kaasata IT-hangete protsessi ka tipp- ja finantsjuhid, kes arvutavad seadmete ühekordse ostukulu asemel välja hangitava toote-teenuse kogukulu ettevõtte jaoks ning seavad ka hanke valikukriteeriumid sellele vastavalt. Nii õnnestub kindlasti teha pikemas perspektiivis säästlikumaid otsuseid.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Käsi­raamatud