Eesti sideoperaatorid suhtuvad võlgade kasvu rahulikult

Eesti sideoperaatorid väitsid
aripaev.ee-le, et erinevalt Läti Tele2 juhi öeldust nad olulist äriklientide
võlgnevuste kasvu pole täheldanud. Siin on kõik pisut rohkem võlgu jääma
hakanud.

Läti Tele2 juht Petras Kirdeika ütles intervjuus Latvijas Avizele, et Lätis maksavad eraisikud mobiilikõnede eest endiselt õigeaegselt, kuid ettevõtted on hakanud maksetega viivitama. Samasugune vaatepilt pidi tema sõnul avanema ka Eestis ja Leedus.

„Võib märgata, et võlgu jäävate klientide arv on kasvanud,“ tunnistas Elisa juhatuse liige Markus Nisula. Keskmine võlasumma aasta algusega võrreldes kasvanud pole, küll aga on 15 protsendi võrra kasvanud era- ja äriklientide koguvõlg. „See tähendab, et kasvanud on võlgu jäänud klientide arv, kuid mitte võlgu jäädud summade suurus,“ selgitas Nisula. Samas nentis ta, et kui aasta alguses oleks 15protsendiline võlglaste kasv tundunud liiga suur, siis praegustes tingimustes võib seda pidada ootuspäraseks.

Kui suure osa lisandunud võlglastest moodustavad ärikliendid, Nisula öelda ei osanud. Viimase ettevõttesisese majandusraporti kommentaare vaadates kaldus ta aga arvama, et äriklientide võlgnevuste tõus pole olnud oluliselt suurem kui eraklientide oma.

„Jah, ka EMT klientide maksekäitumine on pisut muutunud,“ kinnitas EMT krediidihalduse osakonna juhataja Anu Pragi. „Varasemad erapooletud uuringud kinnitavad, et Eesti ettevõtete maksekäitumine on sarnane lähinaabritega, seda nii headel kui halbadel aegadel,“ lisas ta.

Majandussurutis mõjub Pragi sõnul arvete tasumisele alates aasta algusest, kuid surve on jäänud siiski mõõdukaks. Samas on era- ja äriklientidel arvete tasumisega raskusi ühtviisi.

Ettevõtted ajatavad telefonimakseid

„Võib täheldada, et ettevõtted on hakanud oma sidekulusid enam kontrollima. Seejuures võivad interneti kasutamine ja väliskõned tingida vajaduse makseid ajatada, kui telefoniarve tavapärasest suurem kujuneb. Seetõttu püüavad ettevõtted kokku leppida tähtaja pikendamist või tasuda arvet osade kaupa,“ rääkis Pragi.

„Tele2 ei ole Eestis märganud olulist muudatust ettevõtete maksekäitumises,“ vastas Tele2 Eesti äriklientuuri ja mobiilse interneti turundusjuht Reilika Ilp Äripäevale. „Kuna mobiiliteenus on reeglina üks äritegevuse eeldus, suhtuvad ettevõtted Eestis mobiiliarvete õigeaegsesse maksmisesse üsna tõsiselt,“ põhjendas ta.

Bravocomi kaubamärki omava ProGroup Holdingu turundusjuhi Kristo Krummi sõnul ei ole nemad samuti olulist võlgnevuse kasvu äriklientide hulgas seni märganud. „Eeldame, et tegemist on pikaajalise protsessiga, mille mõju ei ole meieni veel jõudnud,“ lisas Krumm.

Pro Groupi statistika näitab, et maksetähtajaks ei laeku ca 20% arvetest. Kuna aga nende kliendiportfellist suurema enamuse moodustavad ärikliendid, on eraklientide võlgnevuse osakaal marginaalne. Ettevõtted on samas võlgu 5000-10000 krooni. Ettevõte kannab aastas 2% võlgadest maha ega prognoosi osakaalu muutust lähiajal.

EMT on hoidnud kahjumisse kantavate võlgade osakaalu ligilähedaselt eelmise aasta tasemel. Pragi sõnul kasutab EMT võlgade ja viiviste sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlust. Kohtu ja ka inkassofirma kaudu on tulnud sidehiiul klientidelt sisse nõuda kuni kaks protsenti arvete kogusummast.

Võlgnevused muutuvad lootusetuiks aastaga

Ka Nisula sõnul on Elisas lootusetuteks tunnistatud võlgnevuste arv küllalt väike ning aastatega veelgi kahanenud. „Arvan, et see on hetkeseis, kuna võlgade sissenõudmise protsess vältab suhteliselt kaua. Tänased võlgnevused kajastuksid lootusetute nõuetena alles umbes aasta pärast,“ lisas Nisula.

Võlgade kontrolli all hoidmiseks on Nisula sõnul kõik sideoperaatorid töötanud välja vastavad protsessid. Näiteks pärast seda, kui võlgnevus ületab kliendile määratud krediidilimiidi, piiratakse väljahelistamist ning alles järgmise sammuna pannakse teenus hoopis kinni.

„Seega ei olegi Eestis niiväga võimalust (sideteenuste – toim) maksetega viivitada,“ leidis Nisula. Kui aga võlgnevuste hulk peaks veelgi kasvama, tuleb kaaluda klientide maksedistsipliini veelgi hoolsamat jälgimist ning võimalik ka, et sideteenuste kiiremat piiramist. Praegu on Elisa seadnud alustava ettevõtte krediidipiiriks 1200 krooni ühe numbri kohta, piirates samas ettemaksuta väljastavate numbrite hulka.

ProGroup sooviks aga teha võlgnikega võitlemiseks ettepaneku seadusemuudatuseks. ”Nimelt saavad täna erakliendid jääda ühele operaatorile võlgu ning samas liituda teise operaatoriga. Õigem ja distsiplineerivam oleks seada piirang, et enne uut liitumist tuleks likvideerida vana võlgnevus,” rääkis Krumm.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Käsi­raamatud