3. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Täna sattus häkkerite rünnakute alla riigikogu keskerakondlasest abiesimehe Jüri Ratase ametlik koduleht. Enne Eestisse jõudmist käisid samad häkkerid Äripäeva Peterburi sõsarlehe dp.ru ning Horvaatia veebilehtede kallal. Häkkerite virtuaalsed jalajäljed viivad Hiinasse.

„Minu jaoks on see igapäevane elu ja tegelikult imestan, et selliseid rünnakuid nii vähe on. Kogu veeb on selliseid auke täis,“ ütles Samuel Äripäevale.

Samuel märkis kahetsusega, et kahjuks on ligi pooled kodulehekülge omavad firmad ja ka isiklike saitide omanikud veebiturvalisuse küsimustes ükskõiksed. Kannatavad aga konkreetse firma kliendid või kolmandad isikud, kelle andmed selle tõttu lekivad.

Samueli sõnul on küll tehtud kursused ja koolitusi, kuidas virtuaalmaailmas oma seljatagune kindel ja puhas hoida, aga ega enne midagi muutu, kui muutub kogu mõttemaailm. Teadlikkus pole Samueli hinnangul eriti tõusnud isegi pärast pronksiöö-aegset küberrünnakut. „Kahjud jäid ikkagi väikseks, võimalikust kahjust realiseerus ehk 1 protsent. Ei oleks olnud mingit probleemi rohkem kodulehti ära häkkida, kõik on auke täis,“ rääkis Samuel.

Püsiteenused ja riigi poolt üleval hoitavad saidid on Samueli hinnangul siiski suhteliselt hästi tehtud ja torisemiseks suurt põhjust pole. „Riik valdavalt oma asju ikka kontrollib, tavaklient on see, kes meil siin põhiliselt lonkab,“ rääkis Samuel.

Paraku on Samueli enda kogemused näidanud, et tavakasutajat polegi mõtet harida, sest mõtlema hakatakse alles siis, kui esimesed vitsad kätte saadud. „Kui ikka endal valus hakkab, kliendibaas lekib ja kliendid selle peale lahkuma hakkavad, siis hakatakse ehk liigutama. Aga mõnel on sellestki ükskõik,“ nentis Samuel.

Samuel arvas, et Jüri Ratase kodulehekülg on alles esimene pääsuke ja asi läheb tõenäoliselt hullemaks. „See võib tulla massihävitusrelvana, et käib pauk ja Eestis on suur hulk veebe häkitud. Arvestades, et Eestis on 60 000 domeeni ja kordades rohkem veebisaite, saab see päris suur segadus olema. Iga kümnes neist „ära teha“ poleks üldse probleem,“ märkis Samuel.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb