9. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Näiteid andmebaaside kuritarvitamisest on piisavalt, mistõttu tuleks parandada kodanike võimet järele valvata selle üle kes, millal ja miks nende andmeid on vaadanud," tõdes isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamisel roheliste fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg.

Eelnõu muudab praegu kehtiva isikuandmete kasutamisest teavitamise korda. Täna on isikul võimalik saata asutusele teabenõue ja asutus on kohustatud tegema toimikust ja registritest väljavõtte, milles kajastub tema isikuandmete kasutus.

Elektrooniliste päringute korral pole ühtset praktikat välja kujunenud. Andmekogude pidajad salvestavad tavapäraselt tehnilise logi, millest aru saamiseks on vajalik IT-spetsialisti abi. Kui teabenõude esitajat ei tuvastata füüsiliselt või ID-kaardi abil allkirjastatud e-kirja vahendusel, eksisteerib oht, et vastuskiri saadetakse valele isikule või teabenõuet ei täideta turvakaalutlustel üldse, teatasid rohelised.

"Kahjuks ei leidnud see plaan täna riigikogu liikmete toetust ja seda ennekõike saadikutele esitatud valitsuse vastuseisu tõttu," märkis Strandberg. "Kummaline seejuures oli asjaolu, et riigikogu elektroonilises kataloogis ei olnud nimetatud vastuväidete kogumit võimalik isegi lugeda. Seda polnud sinna pandudki," rääkis ta. "Põhiseaduskomisjoni esindaja Hannes Rumm teatas, et enne seaduse üle hääletamist ei ole kahjuks saadikutel võimalik ka nende vastuväidetega tutvuda. Nii hääletatigi teadmatuses," kinnitas Strandberg.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb