Juhtkiri: mida teha miljardi krooniga?

Pärast Skype'i müüki eBayle 2005. aastal
tõusid legendaarse kõneteenuste tarkvara eestlastest loojad palgatöötaja
seisusest riskikapitalistideks. Praegu on nende käsutuses Eesti suurim
investeerimisettevõte, millel on sularaha 750 ning võlakirjades 225 miljonit
krooni.

Kuid see summa ei toeta noori Eesti äriajusid, vaid istub kontol. Viimase aasta jooksul pole mehed leidnud kodumaalt mitte ühtegi projekti, mis oleks väärt rahastamist.

Skype'i loojate kogemus kinnitab, et Eesti IT-maastik on tegelikult üsna viljatu ning kõigepealt oleks vaja seemet külvata.

Sedasama on oma tegevuse jooksul kogenud ka vaid kolm investeeringut teinud Arengufond. Arengufondi endine investeerimisdivisjoni juht Markku Mäenpää võttis nukra olukorra hiljuti Äripäevas kokku: "Eesti on nagu Siber, kus kasvavaid firmasid on ääretult vähe, ja ilma nendeta pole võimalik startida."

Meie IT-sektori kogukäibest annavad 90 protsenti umbes sada ettevõtet, nendest omakorda lõviosa telekomid. Ülejäänud on - üksikute eranditega - sajad kõrgemate ambitsioonideta ühemehefirmad, mis pakuvad lihtsakoelist teenust ega unistagi eksportimisest.

Riskikapitalistide huviorbiidist on nad sama kaugel kui uksehoidja finantsjuhi ametist. Vähesed pärlid on juba leitud ehk nagu ASI osanik Toivo Annus nendib: "Koorekiht on juba läbi riisutud."

Järelikult ei ole e-Eesti arengu järgmisesse faasi jõudmiseks oluline mitte parimate investeeringuvõimaluste ülesleidmine, vaid seemne muldapanek. Piltlikult öeldes: ei saa peenralt lilli noppida, kui seal lilli pole, küll aga saab neid sinna järgmiseks kevadeks külvata. Puuduvaks lüliks on tugevate IT-ettevõtjate pealekasv. Veebruaris avaldatud Arengufondi IT arenguseire raport tegi kaks head ettepanekut, kuidas seda probleemi lahendada.

Esiteks, Eesti jaoks on kriitiline kehtestada ennast rahvusvaheliselt tunnustatud IT-kõrghariduse andjana. Selleks tuleks riigil investeerida vähemalt viie-kuue tugeva IT-valdkonna välisprofessori Eestisse toomisesse. Teiseks, IT- ja majandusharidus peavad senisest rohkem lõikuma, IT-inimestele peab õpetama ettevõtlust ja vastupidi.

Skype'i loojad võiksidki kaaluda Eesti IT-hariduse toetamist ja professorikohtade loomist ülikoolide juures (suurema sünergia infotehnoloogia ja ettevõtluse vahel saaks luua nt IT Kolledžis ja Tallinna Tehnikaülikoolis). Kui tudengitel oleks maailmatasemel õppekavad ja õppejõud - kes omakorda tõmbaksid ligi välistudengeid -, siis ei kiirustaks nad ka esimeselt kursuselt ahvatlevate tööpakkumiste peale lahkuma.

Sponsoritele oleks see esialgu pigem heategevus kui äri. Kuid see oleks ka parim garantii, et varsti on seda miljardit krooni kuhugi investeerida.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tallink is looking for a SENIOR DEVELOPER

Tallink Grupp AS

31. oktoober 2017

ERPLY otsib SÜSTEEMIADMINISTRAATORIT

Majandustarkvara OÜ

01. november 2017

Derivco is looking for a SENIOR JAVASCRIPT DEVELOPER

Derivco Estonia OÜ

22. oktoober 2017

Arvamused

Teabevara