7. mai 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hiina võttis eelmisel aastal nõuks töötada välja oma globaalne satelliitpositsioneerimise süsteem ja eeldatavasti on neil enamik satelliite juba selle aasta lõpuks valmis ja ka orbiidil.

Euroopas võtab säärase mastaabiga projekt Galileo näol aega enam kui kümme aastat. Eesti puhul ei saa rääkida sellise kaliibriga projektidega üksikult soleerimisest, kuid tõsisest kosmosetehnoloogilisest potentsiaalist annab meil rääkida küll.

Kaugvaatluse ja satelliitide ehitamise alal võib nimetada Tõravere Observatooriumi, TÜ Füüsika Instituuti. Uutest tipptehnoloogiatest leiavad kosmoses kindlasti rakendust Cliftoni unikaalsed GaAs-pooljuhid ja Carbon Nanotechi superkondensaatorid.

Sõnum Eestist kui tehnoloogiliselt innovaatilisest, paindlikust ja kiiretele tähtaegadele ja tulemustele orienteeritud riigist võikski edaspidi nii sissepoole kui ka väljapoole kajama jääda.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb