21. mai 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Senisest tuhandeid kordi suurema mahutavusega DVD

Austraalia teadlased on leidnud viisi, kuidas valmistada andmekandja, mis välimuselt ja mõõtmetelt sarnaneb DVD-plaadile, kuid suudab mahutada umbes 10 000 korda suurema koguse informatsiooni.

Swinburne’i tehnoloogiaülikooli teadlaste sõnul võib uut tüüpi andmekandja jõuda turule kümne aasta pärast. Suurema mahutavuse tagab nanotehnoloogia ja valguse polarisatsiooni kasutamine. Teadlased on uue andmekandja arendamiseks löönud käed Lõuna-Korea elektroonikahiiu Samsung Electronicsiga.

Praegu on teadlaste käsutuses esimesed plaadid, millele saab salvestada 1,6 terabaiti infot, kuid mahtu peaks saama suurendada vähemalt 10 terabaidini. Praeguse salvestuskvaliteedi juures lubaks selline maht kirjutada ühele plaadile umbes 300 täispikka filmi, kirjutas Reuters.

Teadlased kasutasid kullast nanovardaid, et kasutada salvestamisel ka värvusi. Praegustele DVD-plaatidele on info kirjutatud laseriga, mis saadab välja vaid ühe kindla lainepikkusega kiirt. Nanoosakesed aga reageerivad sõltuvalt kujust erineva lainepikkusega valgusele erinevalt, mis lubab salvestustihedust oluliselt kasvatada. Artikkel uut tüüpi plaadist ilmus ajakirjas Nature.

Lisaks kasutati polarisatsioonitehnikat. Selleks kirjutati andmed kettale erineva polarisatsiooninurga all. Ideaalne polaroidfilter laseb läbi vaid ühes kindlas suunas võnkuva laine. Nii saab ühele kohale kirjutada mitu kihti infot, mis üksteist segama ei hakka. „Andmeid saab kirjutada kõigi polarisatsiooninurkade all,“ ütles töörühma liige James Chon. „Nii saab ühele kohale kirjutada ühe kihi 90-kraadise nurga all ja seejärel samale kohale järgmise kihi 0-kraadise nurga all. Andmete lugemisel eri kihid üksteist segama ei hakka,“ ütles ta.

Uus andmekandja on esialgu siiski veel varases arengujärgus. Üks peamisi probleeme, mille kallal tuleb töötada, on andmete salvestamise kiirus.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755