29. september 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Välisäri ajamine on Hiinas uus riiklik käsk

Eesti Väliskaubanduse liidu juhatuse esimees Tambet Made leidis, et Hiinasse on raske midagi müüa, kuid Eesti niššitooted ja -teenused võivad seal siiski kaubaks minna. Samas on riik käskinud keskmistel ja väikestel ettevõtetel välismaal äri ajada.

Eesti Väliskaubanduse Liit on viis aastat õppinud, harjutanud ja omandanud hindamatuid kogemusi Hiina ettevõtetega äri alustamisel ja ajamisel. "Oleme omandanud kuhjaga teadmisi viie aasta jooksul. Mis kontaktidesse puutub, on aia taha läinud asju ning on väga hästi lõppenuid, kuid enamus on ostujuhtumid. Selliseid hirmustoredaid lugusid, et mingit Eesti kaupa on õnnestunud Hiina turule müüa, on imevähe. Ja kõik nad on sellised mitte klassikalised lood," tõdes Made.

Liidu juht ütles, et õnnestunumad valdkonnad on nn uue majanduse kaugjuhtimise ja üle interneti tehtavad ärid. "Need on projekteerimised või disaini tehnilise teostamise alltöövõtud, kus on vaja Põhjamaa ja Skandinaavia maitset tunnetada. Muidu on ju kogu muu maailm nagu hagijad Hiinas paigas, see on imeväike niššike, kus mõnel eestlasel on õnnestunud kaasa rääkida või biotehnoloogia alane imespetsiifiline kompetents, mida siin mõned unikaalsed inimesed, kes ainult seda jagavad. Või on Eesti klimaatilisest tingimusest tingituna olnud mingi aine või on see keskkond, mis on võimaldanud mingisugust preparaati teha. Ühest küljest on need asjad imelikud, kuid teisest küljest on positiivne, et midagi on leitud. Kaua ikka sellise tüüpilise Eesti tootega nagu masinaehituse allhankega või mingi puidu asjaga pole seal midagi peale hakata. Peab olema selline valdkond, mida saab kaugjuhtimise teel teha," rääkis Made.

"Nii IT kui ka logistika on olnud juba viimased 20 aastat Hongkongi leivanumbrid. Teisest küljest on Eestis seda mulli üles puhutud, et oleme hirmus perspektiivikas IT ja logistika alal," kommenteeris ta Hongkongi majandusdelegatsiooni visiiti. "Logistika alal võib-olla on iva sees, kuid IT-alal ma ei kujuta küll ette, kus Eesti saaks kaasa rääkida, Hiina on ikkagi nii kõvasti arenenud, annab väga paljus kogu maailmale silmad ette."

Aasia ärikultuurist rääkides ütles Made, et Hiina ja Aasia puhul on see häda, et nemad mõtlevad ja tegutsevad oma reeglite järgi, mille järgi on nemad maailma naba ja see, mis mujal maailmas toimub, neid eriti ei huvita. "Seal on lihtne äri ajada, kui neid reegleid tunda ja ega see Hiina keelgi lõppkokkuvõttes see kõige suurem takistus ole. Pigem nende mentaliteedi ja ärikultuuri tunnetamine ja kirjutamata reeglitest kinnipidamine on tegelikult see reegel, mis uksed avab. Kui sinna minna teadmisega, et äri aetakse nagu Rootsis, Soomes, Saksamaal, võib vastulöök päris suur olla."

Made sõnul Aasia turule minek siiski võimatu pole. "Arenguruumi on kõvasti, ega väga paljud firmad pole Hiina ärilisi võimalusi avastatud. Hiinat peetakse ikka selliseks kaugeks ja keeruliseks ja põikpäiseks, et korralikku kaupa seal pole, kõik on üks sodi ja sahkerdamine. Neil, kel on kannatlikust olnud ja kes on vaikselt katsetanud, on see ennast ikkagi lõppkokkuvõttes ära tasunud." Hiina ja Hongkongi plussidena tõi Made välja odava tootmise. "On ettevõtjaid, kes on avastanud, et Saksamaalt miljonite eest ostetud tööpinke saab sealt neli korda odavamalt.

Väliskaubanduse liidu juht ütles, et hiinlaste koostöö võimaluste otsimine väljaspool Aasiat on praegu elavnenud seetõttu, et varem on Hiina väliskaubanduse pealt teenitud summad investeerinud tagasi Hiinasse, et majandust ja infrastruktuuri üles ehitada. "Sellest aastast on riiklikul tasandil vastu võetud otsus, et hiinlased peaksid vaatama rohkem maailmas ringi, mitte ainult oma nina alla investeerima, vaid ka välismaal äri hakkama ajama ja sellega seoses on nüüd tekkinud just nimelt mitte suuremate, vaid keskmiste ja väiksemate firmade huvi igasuguse koostöö, investeerimise ja aktiivsema tegevuse vastu välismaal ja miks ka mitte Põhja-Euroopas. Seda momenti ära kasutades on päris unikaalseid äritegemise võimalusi tekkinud ka Eesti firmadele, millest midagi ei teata."

Made lisas, et kuna Hiinas käib kõik käsu ja keelu korras, on välisäri ajamine selline riiklik poolkäsk. "Ehk hulgaliselt on paisatud maailma raha ringlema, mida varem ei olnud, mis oli varem käsu korras keelatud. Hongkong ei ole Hiina, Hongkong on puhverala, mille kaudu Hiina ja Hiina raha maailmaga suhtleb. Hongkongi delegatsioonid on ka varem käinud mujal maailmas, kuid nüüd käiakse igal pool ja erinevates sektorites kompamas ja otsimas."

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755