30. september 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ent vaadakem Telekomi müüki ka mõnest pehme väärtuse aspektist, mis mõjutavad meie toimetulekut ja jätkusuutlikkust tulevikus, kui nüüd saadav raha on ammu kulutatud.

Ajakirjanduses avaldatu põhjal ei paista, et müügiotsuse tegemisel oleks neid valitsuses süsteemselt arutatud. Osalt sellepärastki, et meil pole süsteemse strateegilise (stsenaarse) planeerimise harjumust ega kuigi palju oskusteavet seda järjepidevalt teha. Siit ka paljud halvasti põhjendatud ja hiljem kättemaksvad otsused, sh seaduseelnõud, jne.Vaevalt, et ka Lazardi investeerimispangale antud tellimuses süsteemsemat analüüsi ja hinnanguid nõuti.

Majanduse ettevõttestruktuur

Eesti Telekom on Eesti mastaabis olulisemaid suurettevõtteid. Suurte ettevõtete ümber kujuneb ja kasvab tänapäeva majanduses võrgustik, kus sünnivad. nii ideed kui ka innovaatilised väikeettevõtted. Suurettevõtted on piirkondlikult kujunevate klasterite vedurid, riigi majanduse peajõud. Nendesse koondub nii kapital kui tehnilis-tehnoloogiline oskusteave, esmajoones kõige moodsam. Selle potentsiaali rakendamisel avaldavad mõju nende juhtkonna sidemed kohaliku keskkonnaga, nt. hariduse toetamisega, et saada kohapealt õppinud personali.

Seejuures tegutsevad telekomiettevõtted maailmamajandust praegu (info)tehnoloogiliselt revolutsioneerival juhtival suunal. Ei tea, millel põhineb ülevõtmise nõustaja arvamus (sic.), et telekomiäri ei ole edaspidi enam nii tulus, kui praegu, sest teisese innovatsiooni laine on selles sfääris alles kõrge ning miks siis Eesti Telekomi tahetakse mitte väikese raha eest täielikult enda kontrolli alla. Samahästi võib arvata vastupidist, sest ITrakendus on mitmel pool maailmas alles hoogu võtmas. Suurettevõtete olemasolu ja tihedad sidemed nendega, alates juhtkonnast, on piirkonna õnn. Tõsi, ka kontsernisisese integratsiooni süvendamisega saab majanduslikku efekti. Ja igas asjas võib olla erandeid.

InformatsioonSuurettevõtted valdavad majandussuhete struktuuris kõige väärtuslikumat kaupa - nii teaduslik-tehnilist, kui turunduslikku informatsiooni teistest komplekssemalt ja süsteemsemalt. Neil on raha seda osta. Nad on sageli veel suuremate hiidkontsernide osad, mis võimendab sünenergiat veelgi.

Järeldus, suurettevõtetel on eelised, mida saab nende regioonis ära kasutada või mis aitavad panna paremini vastu üldises konkurentsis, ühel või teisel viisil kohaliku arengu toetamisega. See sõltub esmajoones nende juhtkonnast ja aktsionäride struktuurist. Nagu öeldakse, veri on paksem kui vesi.

Õppetunnid suurettevõtete ”äraandmise” korral

Meie suurpankade, raudtee, Kreenholmi, Tallinna Vesi jt müügi järel vahetati ülevõetud ettevõtetes peagi kohalikud juhid välja. Järgmise sammuna hakatakse üldiselt võtmepositsioonidele nihutama mujalt toodud spetsialiste.

Organisatsiooniliselt on kõik normaalne - vastavalt kontserni strateegiale. Ettevõtte sidemed kohaliku eluga nõrgenevad, sponsorsummad suunduvad vastavalt välismaalastest juhtide eelistustele, jne. Meie kõrgelt haritud noortele sobivaid töökohti tuleb jagada kontserni emamaalt saadetutega. Nõukogust ja juhatusest, kus liigub kõige kompetentsemat teavet, sh konkurentsisituatsiooni ja äriplaanide, prognooside kohta, viiakse kohalikud varem või hiljem välja, jne.

Välismaalastest juhtidega suhtlemist raskendab juba seegi, et nad ei valda enamasti kohalikku keelt. Edasi võidakse ettevõte restruktureerida (millele Telia Sonera on juba vihjanud), juhtima hakatakse kontsernistrateegia kohaselt tugevamini tsentraliseeritult, lühema nööri otsas. Nad hakkavad siit kasumit välja viima rohkem, alates dividendidest ning sotsiaalses plaanis vastu andma vähem. Kohalik mõju võib muutuda praktiliselt olematuks.

Mida rohkem suurettevõtteid so. tootmisharu vedureid või potentsiaalsete klastrite „emapuid” läheb väliskapitali täieliku kontrolli alla, seda kitsamaks muutub meie majanduse struktuur ja ekspordipotentsiaal, sest nõrgad väikeettevõtted lihtsalt ei pääse löögile. Kas tahame, et ka Eesti Telekom kaugeneks meist aktsiaomanduse osa vabatahtliku vähendamisega kontrollimatusse situatsiooni (nagu endised pangad), valitsuse lühinägelik otsus Eesti Telekomi osaluse müügi puhul soodustab seda.

Karuteenega kohalikule kapitalile on tegemist ka riigi ja väikeaktsionäride erineva kohtlemise näol. Börsi spetsiifiline roll majanduses rajaneb aktsionäride võrdsel kohtlemisel, mida riik peaks kaitsma. Praegu aga peletab väikeaktsionäre ja nende kapitali Eesti ebausaldusväärsest väärtpaberiturust ebaõiglase ja ebapatriootliku käitumisega eemale. Väikeinvestorite kahju on dividendiotsusega kohene, polegi tarvis tulevikku oodata.

Mõelgem lühiajalise kasu kõrval majanduses pikemaajalistele (kahjulikele) tagajärgedele.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb