26. oktoober 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Skype´i juht: elukeskkonna muutus võib viia tippspetsialistid Eestist

Multikultuurse ettevõtte konkursi võitnud 26 eri rahvusest koosnevat infotehnoloogiafirmat Skype Tehnologies OÜ-d juhtiv Sten Tamkivi ütles täna pärast auhinna kättesaamist, et näeb Eesti elukeskkonna tugeval muutumisel riski inimeste lahkumisel Eestist parematele jahimaadele välismaal.

Järgneb intervjuu Sten Tamkiviga. Sten Tamkivi

Skype on Eestis ja eestlaste poolt asutatud firma, kuigi praegu töötab seal 26 eri rahvusest inimest, siis mis riigi nägu võiks Skype olla?

Eduvõti on selles, et me ei ole algusest peale otsinud sellele küsimusele vastust. Kui vaadata, et asutajad olid rootslane, taanlane ja neli eestlast, kohe varsti liitus üks ameeriklane, siis esimese seitsme töötaja seas oli juba neli eri rahvust. Täpselt samamoodi oleme edasi kasvanud. Esimene kontor oli Tallinnas, siis Stockholmis, nüüd oleme registreeritud Luxembourgis, Londonis on suur kontor, samamoodi USAs ja Singapuris. Multikultuursus ja paljurahvuslus on ettevõtte tekstuuris nii sügavalt sees, et me ei mõtlegi selle peale. Kaks prantslast räägivad omavahel prantsuse keelt, kui lätlane jalutab koosolekule sisse, läheb vestlus automaatselt ingliskeelseks.

Kui räägitakse Skype´i müügist, siis Eesti meedia räägib Eesti Skype´ist, Eesti lehekommentaatorid sõimavad, et see ei ole Eesti firma. Luxembourgi meedia räägib Luxembourgi Skype´ist, USA meedia räägib USA Skype´ist jne.

Pigem on meil Skype´i sees hea meel, et suudame nii paljudele rahvustele pakkuda seda tunnet, et Skype on nende oma. Et Skype oleks ühe riigi, ühe rahvuse nägu – see ei ole meie jaoks oluline.

Kas võite öelda, et olete eestlasest juhina püüdnud kasutada nn eesti töövõtteid või säilitada eesti töökultuuri? Või kuidas üldse kirjeldate oma töökultuuri?

Ma ei oska öelda, mis on eesti töökultuur, kas see tähendab midagi väga positiivset või väga negatiivset (naerab - toim). Skype´i kultuur on naljakas olukorras, nagu on sellise alustava tehnoloogiaga start-upid, kuna me oleme suhteliselt noor, vaid 6 aastat vana. Ühest küljest on väga palju sellist entusiasmi ja nooruslikku indu ning ärategemise soovi ja mitte väga tugevaid hierarhiaid. Teisest küljest oleme kasvanud – meil on 520 miljonit kasutajat ja meil on kogu maailmas umbes 700 töötajat, mis võiks tähendada, et oleme suur firma.

Meie kultuur kõigub nende asjade vahel, kus peaksime suureks kasvama või täiskasvanuks saama ja kus saame veel lubada lõbusat ning vabamat keskkonda.

Kuna eestlasi on Skype´i sees töötajatest kõige enam, meil on kõige suurem kontor, siis kindlasti omavad nad ka mingit mõju sellele, kuidas teistest rahvustest inimesed teistes kontorites töötavad. Tagasisidena öeldakse, et eestlased on otsekohesed ja ütlevad välja, mida nad mõtlevad ning ei keeruta, nende sõnadest ei ole vaja otsida tagamõtet. Seepärast on nendega suhteliselt lihtne asju ajada.

Teisest küljest väga karm otseütlemine võib mõne teise kultuuri jaoks olla isegi solvav.

Mis on valmistanud kõige enam üllatusi, probleeme rahvusvahelist meeskonda juhtides? Mida soovitate teistele multikultuursetele firmadele, et nendest probleemidest hoiduda?

Kui ma mõtlen tagasi, kui ma ise Skype´ga liitusin 2005, siis üllatusin, et nii palju rahvusi suudetakse kokku viia ja et nii paljud välismaalased on valmis Eestisse kolima.

Üllatas see, et ka lühiajaliselt tulevad välsimaalased ja õpivad ära eesti keele ning hakkavad seda nii aktiivselt kasutama. Enamik inimesi on väga noored ja ma ei usu, et nad jäävad eluks ajaks Eestisse. Pigem võtavad nad seda tööseiklusena – paar aastat siin, paar aastat seal, võib-olla vahetavad Skype´i sees kontorit, siis liiguvad kuhugi edasi.

See, et me ignoreerime palkamisel rahvust ja otsime parimaid inimesi, see ikkagi tagab selle, et me palkame mingite väärtuste ja oskuste järgi ning rahvus lihtsalt ei ole nende kriteeriumide hulgas.

Kui peaks Skype Eestist ära kolima, kas läheksite ise võimalusel kaasa ja mis Te arvate, kui palju võiks olla töötajaid, kes oleksid valmis Eestis edasi töötama, mitte enam Skypes, aga mõnel muul töökohal?

Esiteks, meil ei ole mingit plaani Eestist ära kolida. Kas inimesed leiaksid Eestis teisi väljakutseid, juhul kui nende töökoht kaoks siin, sõltub sellest, kuidas Eesti ülejäänud IT-sektor areneb. See on see, kus Skype üritab kaasa aidata infoettevõtete liidu kaudu, et sektor tervikuna areneks ja et töökohti tekiks üha rohkem. See on suhteliselt raske koorem, mis meil on – kuidas üks suuremaid tööandjaid Eesti majanduse mootori käima tõmbab.

Inimeste liikumine on risk küll, ja see isegi Skype´i kontori asukohast sõltumata. Kui Eestis üldise elukeskkonna asjad, sh ka maksusüsteem ei püsi, siis noored, edukad, hästi haritud, suure rahvusvahelise kogemusega inimesed ei leia motivatsiooni, miks olla Eestis edasi. Suur küsimus on täna meie jaoks tööjõumaksud. Kui sa oled tipptegija ja teenid miljon krooni palka aastas ja pead selle pealt maksma 33 protsenti sotsiaalmaksu, ning kui sul tuleb väga intrigeeriv tööpakkumine näiteks USAs Silicon Valley´s, siis inimesed võivad mõelda küll, et oleks viis või kümme aastat kusagil mujal. Ja tuleks hiljem siia hoopis pensionipõlve pidama.

Mida ootab ees Skype´i järgmine aasta, järgmised viis aastat?

Meil on selline ajaline hetk, kus meie tuumikäri – inimesed võtavad endale skype´i ja helistavad tasuta – kasvab jätkuvalt. Samal ajal tekitab tasuta ja tasuliste teenuste kasutamise kiire kasv rohkem vaba kapitali, mida tuleb investeerida. Me läheme üha tugevamini mobiiltelefoni valdkonda, me tegeleme üha rohkem äriklientidega, kui me kunagi ei tegelenud nendega üldse. Me saame väga palju investeerida kvaliteeti ja põhiasjadesse ka edasi. 11 kvartalit oleme olnud kasumis, nii et me elamegi sellest rahast, mis me teenime. Mida rohkem seda raha on, seda rohkem saame investeerida, luua uusi töökohti jne.

Meil on täna 520 miljonit kasutajat. Maailmas on umbes 1,2 miljardit internetti ühendatud arvutit ja umbes 2 miljardit mobiiltelefoni. Interneti- ja mobiiliäri kasvavad kogu aeg. Maakeral elab umbes 6 miljardit inimest. Kui pool miljardit paistab algul väga suur number, siis see on alles teekonna algus.

Taust

Teist aastat järjest toimuvast konkursist, mille tulemusena tunnustatakse ettevõtteid, kes väärtustavad ja toetavad multikultuurset töökeskkonda ning loovad võrdseid võimalusi kõikidele töötajatele hoolimata nende rahvusest, said osa võtta Eesti ettevõtted, kus töötab rohkem kui kahest eri rahvusest inimesi.

Ettevõtted esitasid konkursil osamissoovi ise. Organisatsioonidel tuli täita personalijuhi ankeet ja töötajate rahuloluankeedid.

Hindamise viis läbi zürii, mis koosnes Äripäeva, kultuuriministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutuse ning Alfa-Omega Communications OÜ esindajatest.

Multikultuursete firmade TOP 2009

I koht - Skype Technologies OÜ

II koht - Estanc AS

III koht - Tartu Ülikool

Coca-Cola HBC Eesti AS

Eesti Energia Kaevandused AS

AS Eesti Post

Microsoft Estonia OÜ

Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal

Rahvusooper Estonia