3. detsember 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigipoolne teadus- ja arendustegevuse rahastamine kasvas 2008. aastal ettevõtete omaga võrreldes kiiremini, aasta varem oli olukord vastupidine. Teadus- ja arendustegevuse teostajatelt kogutud andmete põhjal ulatusid riigi rahastatud teadus- ja arendustegevuse kulutused 2008. aastal 1,6 miljardi kroonini, kasvades eelmise aastaga võrreldes 31%.

Samas hoolimata majandussurutisest, kasvas ettevõtetepoolne rahastamine 15% ja oli 1,3 miljardit krooni. Siinjuures on oluline märkida, et riigieelarve vahendusel saadud Euroopa Liidu toetused liigitatakse riigilt saaduteks. Selline trend kasvatas ennekõike teadus- ja arendustegevuse kulutusi kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites (kõrgkoolid, riigi teadusasutused, kasumitaotluseta erasektor), sest ettevõtetes on teadus- ja arendustegevuse rahastajateks lõviosas nemad ise.

Nii kulutati teadus- ja arendustegevuse 3,2 miljardist kroonist 43% ettevõtetes ja kõrgemates õppeasutustes, 12% riiklikus sektoris ja 2% kasumitaotluseta erasektoris (mittetulundusühingud, nagu erialaliidud, teadusseltsid jne).

Kokku kulutati Eestis mullu teadus- ja arendustegevusele 3,2 miljardit krooni, seda on võrreldes 2003. aastaga enam kui kolm korda rohkem.

Rahvusvahelises võrdluses on üheks valdkonda iseloomustavaks näitajaks teadus- ja arendustegevuse kulutuste määr elaniku kohta. Teadus- ja arendustegevuse kulutustelt elaniku kohta on Eesti möödunud Kreekast ja järele jõudmas Portugalile (need kaks on vanade Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas kehvimad), kuid hoolimata kulutuste kiirest kasvust, jääb Eesti tase veel Euroopa Liidu keskmisest tunduvalt maha. Teisalt on Eesti näitaja kaks korda kõrgem Venemaa või teiste Balti riikide omast.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb